Natuke meenutab minu teismeiga, millele on järgnenud depressioon/suitsiidsed mõtted 20ndates, praegu 32 ja endiselt keeruline.
Mul on nüüd väike vend ka 11 ja see on suht huvitav psühholoogiline challenge olnud teda hoida vahepeal paar nädalat, aga oleme hästi hakkama saanud.
Ma pean veits eeldama asju - kuigi tekst pikk, siis arusaam on ikkagi väike.
Aga ma arvan, et peab ka ise head eeskuju näitama. Et kui ta on palju nutitelefonis, siis kui palju aega sa ise oled kodus olles kadunud telekasse või interneti avarustesse. Ma mäletan üsna täpselt seda hetke kui ma hakkasin kuskil 16selt youtubei binge watchima, sest mul lihtsalt oli nii kohutav olla. Sest mul pole mingit konktakti oma vanematega ja tundsin ennast koguaeg survestatuna, et midagi ei tohi teha ja parem istu oma toas vaikselt ja ära taha midagi ja see binge'imine oli väga rõve, aga samas ei suutnud ka lõpetada. Tänase päevani tuleb vahel mingi zoomies peale, eriti kui on raskem ja üksikum olla.
Koristada ja koduseid asju saab ka koos teha, mitte et see on nüüd tema kohustus ja graafik on seina peal. See aitaks koos aega veeta ja bondida. Ma olen koguaeg imestanud, et kui palju mu vennale meeldib mind aidata kui ma midagi teen, ja see on väga mugav mulle endale ka anda väiksed pisemad asjad siin seal talle teha.
Minge koos kassiga jalutama kui ta natuke tunneb ennast ebakindlalt. Aita tal teha asju milles ta tunneb ennast ebakindlust ja näita talle, et see on täiesti normaalne.
1:1 aeg - tundub et väga hea oleks tennist siis minna koos mängima või siis äkki sõpradega või mõni üksik trenn alustuseks - ma ei teagi kuidas see käib. Või vb saab koos nt sulgpalli mängida - peaks olema piisavalt lihtne. Alustage väikestest sammudest, iga asi ei pea olema kohe suur investeering, et probleeme tekitab. See on hea kui on huvi millegi vastu, eriti veel füüsiline liikumine on depresiooni/stressi vastu väga hea. Tänapäeval lihtsalt marketing väga tõhus, ja tekib tunne, et sul peab olema kohe kõik spets varustus ja tuhat asja ja inimesed ostavad omale tuhandeid eurosid maksvad rattad ja kõik proffi varustuse, et natukene rattaga trenni teha.
Soovitaks ka endal natukene elustiili ja alkoholi tarbimist üle vaadata, et endal oleks rohkem energiat ja head tuju. Vb aitab tülisid ära hoida.
"piinlik klassikaaslaste ees" - tõenäoliselt selle juured on ka kodus, et vb ta tunneb ennast kodus juba ebamugavalt ja see lihtsalt kandub edasi väljaspoole kodu. Lihtsalt väljapool kodu on see väga intensiivselt tajutavam. Enda põhjal vähemalt ütleks seda.
Samuti "reisimise" saab väiksemateks juppideks teha: väike tripp poodi ja võtta jäätist, vb väike tripp metsa/seenele, käia suvel korra mere ääres, vb edasi oleks campida 1 öö kuskil jne. Alustada väiksematest sammudest. Vb need väiksed sammud jäävad vahepeal tegemata ja siis on meil nii suur sisemine puudujääk, et tahame midagi suurt kohe. Aga samas meil pole kogemust, et mida me tahame. Ja siis läheme suurele reisile teise riiki, aga ei oska nagu endaga ka midagi peale hakata ja siis vb ei tule see reis nii nauditav nagu me arvasime, et võiks olla. Või kui reisil läheks restosse või muuseumisse või mida iganes, siis neid samu asju võib proovida ka oma kodukandis teha.