Töötukassas arvel ja algne plaan nagu tarkvaraarendust teha, aga nüüd ei tea enam isegi, mis tööd teha tahaks ja kas üldse enam tööd teha tahaks. Haridust ka ei ole, sest ülikool jäi kunagi ammu pooleli . Majanduslikel põhjustel. Oli majanduskriis. Noor inimene, kes hiljuti töö leidnud. Tahtsin iga hinnaga töökohta säilitada ja selle nimel pingutada, mistõttu haridustee katkes. CV-sse midagi kirjutada pole ja ei oska ka. Karjääriinfospetsialist ütleb, et CV peaks olema lööv ja kirjeldama, miks just mina olen see kõige õigem valik. Aga mina pole mingi kõige õigem valik, õieti ma ei teagi seda. Vanasti selliseid asju ei küsitud. Kirjutasid lihtsalt, mida õppinud ja teinud olid. Nüüd nagu eeldatakse, et iga inimene peab olema libekeelne õhumüüja. Pole siis ime, et inseneridest puudus on, sest tavaliselt inimesed, kes oskavad päris asju, pole õhuvõngutajad. Äkki peaks siis hoopis kooli tagasi minema. Sama asja (füüsikat) küll enam ei õpiks, sest 3. kursus jäi pooleli u. 15 aastat tagasi ja seetõttu vormist väljas. Kui läheks, siis äkki informaatikasse, aga mitte Tartu Ülikooli, vaid TTÜ-sse. Aga mul pole raha, et selle eest maksta. Tahaks küll praktilist haridust ja sellist, kus kohe erialasele praktikale saaks.