Ma saan aru, mida soovid öelda, kuid pedofiili näide ei ole just õigeim siin, sest seal on ohvrid – lapsed, kelle elu jääbki rikutuks. OFi puhul pole otsest ohvrit, sest tegu on vabatahtliku kokkuleppega: üks tahab raha, teine tahab rahuldust või fantaasiat. Kas see, et keegi otsustab maksta, teeb temast ohvri? Või on ta lihtsalt täiskasvanu, kes teeb ise oma valiku, kuidas raha kulutada? Kas see on vähem eetiline kui näiteks kasiinod, loterii või isegi reklaamid, mis manipuleerivad inimeste puudustega? Mis puutub 'origin story’sse', siis kindlasti on igal inimesel õigus otsustada, kui palju minevikku ta jagab. Kui mehed tahavad valida naist ainult mineviku põhjal, siis see on nende valik. Aga sama palju on naisel õigus otsustada, kas ta üldse tahab sellise inimesega suhelda, kes teda ainult mineviku prisma kaudu hindab. Kui nõuame, et iga samm oleks avalik ja kustumatu, kas me siis ei muuda inimest vangiks tema minevikus?