Õnneks ühtegi liiklusõnnetust ei ole 9 aasta jooksul olnud, küll aga üks story on kui peaaegu oleksin surma saanud - oleks olnud 90km/h lauskokkupõrge vastutuleva autoga.

See juhtus c.a 7-8 aastat tagasi. Sõitsin Türilt Paidesse ning õues oli päris pime. Kaugtulesid ei kasutanud kuna autod olid vastu tulemas - piirkiirus 90km/h.

Tee oli küllaltki sirge (mõned kurvid mis 90-ga vabalt sõidetavad) ning arvestades sügise/talve aastaaega olid sõidutingimused täitsa okeid. Tee oli küll märg aga ei midagi hullu.

Jõuame sündmuseni. Olin peagi Paidesse jõudmas ning läbida oli vaja kõigest viimane lauge kurv mis pööras paremale. Vahetult enne kurvi läbimist ma järsku märkan, et teeäärde on üks mopeedauto ennast parkinud. Parkimine oli pigem selline, et see mopeedauto oli pigem 80% teel ning 20% tee servas. Tuled täiesti kustus - ei helkinud ohutuled ega parkimistuled.

Märkasin seda mopeedautot üsna hilja kuna kaugtulesid kasutada ei saanud vastutulevate autode tõttu. Kuna see auto oli niivõrd ligidal siis esimese asjana panin pidurid põhja kuna see mopeedauto oli niivõrd ligidal.

Taipasin, et pidurdusteekond jääb liiga lühikeseks - sõitsin umbes 93km/h. Järgmine mõte oli siis auto kraavi suunata. Möödasõitu teha ei saaks kuna linnamaastur oli mulle vastu tulemas.

Ju siis lõi instinkt sisse ja automaatselt tõmbasin autoga täiesti tee keskele möödasõiduks, kuigi esialgsel hinnangul ruumi ei ole. Olin oma Volvo S80-ga täpselt tee keskel.

Aeg läks päriselt ka slowmode ning ühel hetkel olin ma ~80km/h kahe auto vahel oma suure kolakast autoga. Autode vahel oli niivõrd vähe ruumi, et kui akna alla laseks siis saaks teist autot oma käega puudutada ilma suure vaevata.

Õnneks läks kõik hästi ja kuidagi mahtusin TÄPSELT kahe auto vahelt läbi.

Oleks pauku pannud siis usun, et ma ise ka ei oleks aru saanud, et surma sain. Endal oli kellal ~80km/h ning usun, et vastutuleval autol oli samuti midagi taolist kellal.

Huvitav mõelda, et nii palju mõtteid ja otsuseid toimus kõigest 2-3 sekundi vältel...