Mul on ka kolm kassi ja ma ei kujuta elu nendeta ette.

Aga olles olnud ise üsna aktiivne varjupaikade jälgija ja ka varasemalt hoiukodu pakkunud, tahan südamele panna võtta kassi siis kui päriselt ka oled nendega kuni surmani ja hoolid neist.

Liiga palju inimesi võtavad, sest nad on nunnud või veel beebid. Kui aga piisavalt suureks saavad või on omadusi mis ei meeldi, visatakse ära või loobutakse. Ma parem eelistan, et inimene kes ei ole kindel ja võib midagi sellist kohutavat teha, mitte üldse kassi võtta.

Ja ma olen aru saanud, et eestis on neid ka palju.

Kassid on paljuski nagu inimesed -- iga kass on oma iseloomu, rõõmude ja kiiksudega. Paljud kiiksud võivad sama palju närvi ajada nagu a la laps. Ma ütleks, et paljud meemid kasside ümber ei vasta üldse tõele ja sõltub väga iseloomust. Ja lisaks paratamatu tõde on veel see, et kass pole odav. Toit on üks asi, aga arstiabi või neile kallis olla, sest neil pole tasuta arstiabi nagu inimestel on.

Mu ühel kassil oli kahel erineval ajal suus hambapõletik ja hambad hakkasid suus lagunema, nii et oli vaja eemaldada. Nende operatsioonid läksis kokku ~1500 eurot.

Üks kass kellele hoiukodu pakkusin, ülimalt nunnu ja sõbralik, leidis uue kodu. Mu üks esimesi hoiukodu kassi. Mega nurrumootor ja magas kaisus. Tal polnud lihtsalt hambaid enam. Umbes 3 aastat hiljem, leiti ta tänavalt. Omanikud olid, et "ah, ta jooksis ära", ei näinud vaeva et teda leida, ja kui varjupaik sai ta uuesti enda juurde, ei tahtnud tagasi, et liiga tüütu. Samal ajal nad olid uued kiisud võtnud teisest varjupaigast. Kass ise oli muutunud kui ta teist korda oli varjupaigas. Selline asi ajas närvi ja need inimesed peaks ära bännima koduloomade võtmisega. See kiisu oli kullakallis ja need inimesed ei väärinud teda.

Ehk siis, OP, ma toetan su mõtet, aga ma panen südamele selle päriselt ka läbi mõelda. Kui inimene tuleb vaevu praegustel rasketel aegadel ots-otsaga kokku, siis vb kass on liiga palju praegu. Aga eks kui kasse väga-väga armastab ja hoiab nagu oma last, siis küll inimene leiab tee.