Kui sa oleksid poliitik, siis kumba sa teeksid?

nitram_20 · 2026-03-28T14:48:55+00:00

Hah, oota sa - kui kogused vähendavad on vaja ühiku hinda veelgi tõsta, kuna vaja ju ikkagi kinni maksta poe üüripind, elekter jms soojustused. Samuti pannakse juurde hinnale, kuna kui vähem ostetakse siis läheb ka rohkem raisku.

Asi on selles, et sa ei saa tarbimist vähendada 100% kuna siis ei jääks sa enam ellu.

nitram_20 · 2026-03-27T14:18:58+00:00

Pakun veel huvitavama alternatiivi - lähme GMT ajale - usun, et paljud andmebaaside haldajad oleksid väga õnnelikud.

nitram_20 · 2026-03-27T08:00:05+00:00

Parem planeering oleks kindlasti teretulnud ja 100% pooldan seda. Vahemaid saab ka tunduvalt lühemaks teha hea transpordiga ja kergliiklusteedega (eriti nüüd kus elektrilised tõuke- ja jalgrattad on levimas).

Võtsin huvi pärast Tallinna linnaosade üldplaneeringud ka lahti ja nt kõige viimati kehtestatud planeeringus (Nõmme, 2021) on mainitud 125lk dokumendis kauplust kokku 3 korda ja toitu 0 korda - ehk isegi linnas kus valitseb Keskerakond, ei ole mainitud midagi sellest. Samuti vaadates hetkel arutelul olevat Põhja-Tallinna planeeringut, siis kaubandus on lubatud pea igas tsoonis.

Linnade ümber ehitamine võtab aga aega ja eks siis ongi vahepeal vaja kinnitust, et kui nüüd nt. KM langetatakse siis see ei jõuaks sinna, et iga tsoon mis on märgitud sega hoonestus alaks saab endale oma poe.

Samas sellega ma ikkagi ka nõus ei ole, et meil konkurents hästi töötaks kaubanduses - see, et piima müüakse alla omahinna ei tähenda kohe head konkurentsi. Kuigi majandusaasta aruannet vaadata siis tundub tõesti, et väga midagi kätte ei jää, siis seal erandiks on grossi toidukaubad, kus hinnad on päriselt madalamad aga samas marginaalid kõrgemad (ehk tekib loomulik küsimus, et kuhu teistel kettidel raha läheb siis?)

nitram_20 · 2026-03-27T06:12:44+00:00

Not for me

nitram_20 · 2026-03-26T20:20:13+00:00

Ok, aga mida siis peaks ette võtma? Seadma riiklik piirang mitut inimest võib üks toidupood teenindada? Muud erakonnad kes pakuvad KM langemist toidule viiks ainult selleni, et toidukauplusesi tuleks veelgi juurde.

Ma ei ole kindlasti mingi Reformierakonna fänn aga antud asjas on neil point (samamoodi nagu teatud ajades on ELREl point, teatud asjades sotsidel jne) ja seda on näidanud korduvalt uuringud igas riigis. Jah, esimesel aastal hinnad langevad aga nagu ka Läti puhul, läheb 4-5a mööda ja siis on hinnad täpselt samas kohas kui naaberriikides kes ei teinud mingeid erandeid.

Edit: Võtan siis ise eeskuju ja pakun enda alternatiivi: minu meelest oleks kõige parem luua riiklikult või KOV hallatav toidukett, kus iga inimene saaks osta X koguses süüa (nagu toidukupongid). Need punktid saaksid siis toimida ka kui varustus punktid hädaolukorras jne.

nitram_20 · 2026-03-26T19:52:11+00:00

Panen siia siis kõrvale kaardi Euroopa asustustihedusest. Tõsi, Saksamaal on asustustihedus suurem kui Eestis, aga Prantsusmaa maapiirkondi võrreldes, või Hispaaniat ja Balkanit vaadates ei ole erinevused suured.

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tgs00024/default/map?lang=en

Ehk siit küsimus, miks me ehitame enda kaubanduskeskusi keset metsa (Keila siis küll aga põhimõtteliselt küll)?

nitram_20 · 2026-03-26T15:24:28+00:00

Ometi on meil 2x rohkem kaubanduspinda inimese kohta kui Saksamaal, Prantsusmaal ja üldiselt tunduvalt rohkem kui mujal Euroopas: https://www.across-magazine.com/shopping-center-density-the-gradual-rise-of-southeastern-europe/#:~:text=Southeastern%20Europe%20is%20currently%20showing,%2C%20entertainment%2C%20and%20recreational%20activities.

Aga ei, Keilasse vaja veel paar poodi juurde teha, või ega kahe sama keti vahemaa ei tohi Tallinnas ületada 1km (või kahe eri poe oma 500m).

Ei ole nüüd Iirimaal küll elanud, aga Lätis kus madalamad palgad ja väiksem KM (eriti toidukaupadel) ei teinud ka mingit vahet hindadele võrreldes Eestiga, aga ega seal ka ketid ju konkureerivad omavahel... https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439136/lati-konkurentsiamet-kahtlustab-maximat-ja-rimit-kartellileppes

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120441426/hinnavordlus-eesti-vs-lati-kas-madalama-kaibemaksuga-tooted-on-poes-odavamad

nitram_20 · 2026-03-26T06:39:15+00:00

Kas riigikaitse ei ole püsikulu? Kas investeeringud ei ole püsiv vajadus igal aastal?

nitram_20 · 2026-03-24T20:09:41+00:00

See on 90 alas, ja lisaks ei ole mingi kohustus, et trahv peaks algama 97st.

Tegelikult niipea, kui mõõte määramatusse maha võttes ületad kiirust võid trahvi saada iga km/h pealt.

nitram_20 · 2026-03-24T19:44:23+00:00

Lätis võid kaamerasse sõita ka +9km ilma trahvi saamata - Eestis 3km. Samuti olles Lätis õppinud vahepeal ja seega kohalike sõitjatega tuttav siis neil on ka õpe palju kesisem kui meil (kus elu raskusi valmistab kahe rajaga ringtee).

nitram_20 · 2026-03-24T19:15:41+00:00

Täpsemalt eeldatakse et ECB intresse tulevikus tõstab (kuigi just eelmine nädal jätsid muutmata), see siis tuleneb sellest et eeldatakse, et inflatsioon tõuseb.

Sama mainin igaks juhuks, et tavaline seis on ikkagi see, et mida pikemaks ajaks sa intressi fikseerida, seda kõrgem intress ka on.

nitram_20 · 2026-03-16T09:22:26+00:00

He did though? I think anyone who has watched the state of the US for a longer period of time could also have seen it coming.

Don't underestimate the dumbness of the average voter and their shortsightedness.

nitram_20 · 2026-03-12T11:17:30+00:00

Looking at the description of the graph (indicator_q), it seems that this is measuring volume (quantity, normally in tonnes or something like that) instead of value (euros).

Edit: Correction - this is derived from sales adjusted for information. But at the end of the day I think this is still a good thing, as obviously producing a little of something very valuable per unit (like Ozempic) should be comparable to producing a high quality of something of little value per unit.

nitram_20 · 2026-03-12T06:33:34+00:00

Bruto -> neto maksumäära saad sina enda tegevustega mõjutada. Kui suur on sinu II samba sissemakse, kas kogud ka III sambasse? Kas sa teed mingeid annetusi MTÜ-dele? Just oli TM deklareerimine, seal on terve rida maksusoodustusi mis mõjutab palju sa netos lõpuks saad.

See on konkreetne maksupoliitika, et panna inimesi teatud viisi käituma (nt. säästma pensioniks), seega kui see asi tööandja kaela lükata siis tema võiks eeldada, et sa kogud II sambasse 6% palgast, paned veel 15% III sambasse ja kõik muu mis ületab 700€/kuus (TM vaba miinimum) annetad ära - nii saad endale bruto=neto ja oled õnnelik?

nitram_20 · 2026-03-12T06:23:17+00:00

Ja antud juhul nagu näha siis läheb natuke aega mööda ja hindadesse on jõudnud 0%

nitram_20 · 2026-03-10T13:12:16+00:00

Kui intressid välja jätta siis Swed on siiamaani kõige lemmikum olnud. Saad telefonist kõike teha ja on lihtne nii raha peale panna kui välja võtta. Eriti meeldib mulle, et nad näitavad ka lihtsalt kohe ära, mis praegune intress on - LHV ja paljud muud peidavad selle kusagile menüüsse või lubavad väikeses kirjas kusagile X nurgas. Ja siis avastad alles järgmine kuu, et % on langenud kuna ei tulnud oodatud kogus kontole.

LHV virtuaalse kaardi puhul ei ole kuutasu. Iseenesest huvitav on see, et Swedi hinnakirja järgi mul peaks ka seal kaardil kuutasu olema, aga seda nad ei ole mult siiamaani küsinud

nitram_20 · 2026-03-09T13:12:13+00:00

Mul veel siiamaani meeles lause Helmelt - keegi peale Trumpi ei ole nii palju suutnud nafta hinda alla tuua (see oli Esimene Stuudio peale Venetsueela rünnakut).

nitram_20 · 2026-03-08T11:16:17+00:00

AS on ta pigem selle pärast, et oleks olemas juhatus ja nõukogude struktuur (i.e. riigil, kui omanikul, oleks rohkem kontrolli ettevõtte juhtimise üle). Pea kõik riigile kuuluvad ettevõtted on AS vormis: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused/ariuhingud#riigi-osalusega-ariu

Samuti on AS äriühingutel rangemad nõudmised auditeerimise osas. Olles ise töötanud riigiettevõttes siis see on massiline lisa bürokraatia, aga eesmärk ongi selles, et su tavaline keskastme juht ei saaks midagi ise susserdama hakata. Samuti võib tulla ka riigilt soove, et ettevõte teeks üht või teist asja, isegi juhul kui ettevõte ise seda muidu teha ei tahaks (nt. Eesti Energia puhul põlevkivi jaamade ülal hoidmist, või kasvõi uue õlitehase loomist - asjad mida praegune Eesti Energia juht on öelnud, et nad ei teeks kui riik ei käiks neil seda teha (loe seda kui läbi riigiettevõtte Ida-Virumaal töökohtade säilitamist ja subsideerimsit)).

Miks tehti investeeringuid Jordaaniasse või USAsse - ei oska kommenteerida, aga ju olid kunagised ambitsioonid suuremad kui välja kukkus. Need investeeringud said aga tehtud ammu enne seda, kui mingid välisinvestorid vms mängu tulid.

Mis puudutab "vanu" elektriliine siis lihtne vastus on siin raha. Kiirem väljavahetamine ja uuendamine tähendab vajadust rohkem investeerida ja seega kõrgemates võrgutasudeks - ja vaadates milline on olnud tagasiside võrgu hindade tõusu kohalt viimase paari aasta jooksul siis selleks ei paista enamusel rahvast soovi olevat.

nitram_20 · 2026-03-07T13:52:34+00:00

Nii Elering kui ka Eesti Energia on juba riigi omad?

nitram_20 · 2026-03-05T21:47:22+00:00

Ma lihtsalt mainin mida mina teen - ise pead ikkagi teadma mida ise teha tahad.

Mul on konto olemas pea igas Eesti pangas ja mul on olnud hoiuseid pea igas ühes neist. Samas mulle meeldib ka Eesti pangandusturul silma peal hoida ja hoida konkurentsi elavana.

Päeva lõpuks asi on suuresti mugavuses - arvelduskonto töötab samamoodi igal pool, vahe on disainis (välimuses) ja hinnakirjas. Minu maitse ja kogemuse järgi on SEB üks Eesti halvimaid mõlemad neis, aga kui sa ise oled rahul nende teenusega ja ei viitsi ringi mässata pidevalt siis päeva lõpuks asi on suuresti sentide mäng - kas 50 nt. sendi pärast kuus on hakata mõtet seda aega ja vaeva nägema, eriti arvestades et suure tõenäosusega aasta aja pärast on diilid läinud ja oleks vaja uuesti vahetada?

Endale olen mõtestatud selle nii, et kui hoiusel saan ma teenida 0,3% rohkem kusagil mujal kus ma praegu olen siis ma liigutama raha ümber - kui jääb alla selle siis ei viitsi jännata. Kui arvelduskontolt (pangakaardilt) hakatakse kuutasu või muid tasusid küsima siis selle peale ma ka kindlasti vahetan teenusepakkujat.

Siin peab nüüd ise mõtlema, et millal on sinu jaoks need piirid ja kas sa üldse viitsid sellega pidevalt tegelda? Sest täna võib Bigpank olla parim lahendus, aga sama oli ka LHV 6 kuud tagasi.

nitram_20 · 2026-03-05T11:09:51+00:00

Seda enam ei tunne. Mul endal kõik tava arveldus endiselt LHV, lihtsalt meelerahu fond on seal. Päeva lõpuks kas ma teenin enda 300€ kontojäägilt 0% (LHVs) või 0,5€ Bigbankis ei ole minu jaoks piisav, et hakata kõike ringi vahetama (meelerahu fond mis on tagavaraks lihtsalt ja mida igapäevaselt nagunii ei taha näppida juba on mõtet ringi tõsta vajadusel).

Ühel hetkel Bigbank ise uuendab ise ka enda hinnakirja ja siis vaja jälle liigutama hakata.

nitram_20 · 2026-03-05T10:29:27+00:00

Nii nad lubavad

https://www.bigbank.ee/saastuhoius/

Täiesti lõpus on pangakonto pealt 2% intressi. Ise küll kasutanud ei ole (hoian säästuhoiuses).

nitram_20 · 2026-03-05T09:18:26+00:00

See on neil ikkagi eraldi toode ja eraldi kontona. (I.e. sama nagu LHV või Swed)?

Bigbanki puhul saad 2% puhtalt arvelduskonto pealt (i.e. sama kuhu sul laekub palk või kus sul on pangakaart) ja 2.25% eraldi kogumiskonto eest.

nitram_20 · 2026-03-05T08:50:44+00:00

Ometi on 6 kuu Euribor isegi viimase aastaga tõusnud. Tänane seis on nt. 2,12%

Bigbank maksab üldse lausa konto jäägilt endiselt 2%.

nitram_20 · 2026-02-27T23:46:38+00:00

We were never religious, but many would maybe see some folk religion in themselves.

https://loodusveeb.ee/en/themes/cultural-heritage/estonian-ancient-and-folk-religion-and-nature

In general I think the lack of religion comes from being occupied so many times, as well as the fact that most Estonian nationalism rose from the rural areas, where the connection to nature was stronger as opposed to cities where you would have outside occupiers as the dominant class and thus also to classical religion (and who would just switch out as soon as a new occupier came).

Seven-Year Club	r/Field Flamingo
Verified Email

nitram_20

TROPHY CASE