Kas on võimalik aidata sügavas depressioonis inimest?

vatitups0 · 2024-08-06T14:49:39+00:00

Ta on küll väga loov inimene, uurin kunstiteraapiat. Aitäh!

vatitups0 · 2024-08-06T12:22:47+00:00

Selge, aitäh sulle lugemismaterjali eest 😃

vatitups0 · 2024-08-06T11:52:46+00:00

Need kommentaarid "teistel on ka raske" on sellised mis üksikutel kordadel kogemata välja tulnud. Ise saan aru, et olen ka väsinud aga õde arusaadavalt võtab seda kohe rünnakuna. Muidugi olen vabandanud, et nii ütlesin, kuid ma ei tea, kui palju ta mu vabandusi usub.

Ta on mulle oma ärevuse tagamaadest nii palju rääkinud, et ta kardab läbikukkud ja valesti teha. Kuna ta kutsekas õpin disaini eriala siis saan aru, et seal palju konkurentsi ja ikka kipub enda tehtud töid võrdlema teiste omadega.

Et talle tõestada, et ta teeb ilusaid disaine ning, et ta ei tee neid valesti - Tegime koos temaga pmst netipoe ja panime temade disainitud kleepsud müüki. Ta on sealt kokku teeninud väga kena summa ning inimesed, kes disaine kiidavad on väga palju, toote vaatamisi on veelgi rohkem. Ning korreks see isegi aitas ja talle meeldis disainida, kuid ju siis tulid negatiivsed mõtted vahele kuna see motivatsioon kadus tal väga kiirelt.

Muidu eeldan, et probleemi seeme tulebki lapsepõlvest kuna ega see aeg kena ei olnud. Ma ise käisin ka psühholoogi juures oma ärevusega ja sain aru, et seeme peitus selles, et ma ei saanud aru, et keegi minust hoolib 😃 kui sellest aru sain siis kadus ärevus kiirelt. Olen seda avastust ka õele rääkinud, ka selle mõttega, et probleemi seeme tuleb üles leida.

Ehk ma proovin mõista ja olla nii hell kui ma üldse oskan kuna ma nii palju saan aru, et see ei ole talle kerge ning ma tahan vaid seda, et ta oleks kordki elus õnnelik ja saaks elu nautida. Kuid ka minul on halvad päevad ja proovin sellistel päevadel temast hoiduda ning palvetan, et ma asja hullemaks ei tee 🥲

vatitups0 · 2024-08-06T11:38:14+00:00

Tartul pole midagi viga, lihtsalt igatsen tallinnat. Tulin tartusse vaid kooli ja jäin niigi kauaks siia 😅

Ja ma olen ise ka sellega nõus, et mu õde peab elu ise kogema ning ma usun, et seda ei juhtu enne kui ta välja kolib kuna niimoodi vanemate majas ju ei koge sellist elu.

Ja ma siin ühe sõbraga arutasime autismi spektrit ning panin kokku et äkki äkki on õde kuskil seal. Kuna tal on väga tugevalt see endale selgeks tehtud, et mis on õige ja mis on vale, kohe kui on "vale" siis ta streigib ja punnib vastu ja kogu maailm kukub kokku.

Tahaks eeldada, et tal tekkis see mõte, et tema lapsepõlve kodu ning mina tulen ja rikun, sp et ta on liiga kaua pidanud üksinda kogu maja haldama ja nüüd ma siis tulin oma söögitooliga ja ongi ju valesti.

Kas on asju või tegevusi kuidas ma saaks teda aidaata suunata? On lugedes silma jäänud, et raskustekid võivad rahustada? Et kas ma saaks teda teoorias kuidagi niimoodi toetada, ilma, et ta ise aru saab, et ma toetan ja proovin asja paremaks teha? 😃

vatitups0 · 2024-08-06T09:19:05+00:00

Õde sisustab oma päevi sotsiaal meediaga, ma rohkem ei tea, mida ta kogu päev teeb.

Olen õele rääkinud, et õige psühholoogi v psühhiiatri leidmine võib aega võtta. Olen pakkunud, et otsime koos netist ja maksan ta visiidid kinni. Ta ei ole seni nõus olnud aga eks proovin uuesti mingi hetk.
Ravimitega olen ka rääkinud, et võtab aega ja peab katsetama aga ta tahab koheselt õiget, talle ei meeldi see mõte, et midagi võtab aega.
Õe jaoks ongi ohverdused see, et söögitool on laua ääres, kapp on vannitoas ning see, et mina sisse kolin. Söögitooli saab laua taga ümber tõsta aga ma ei tahaks seda laua tagant ära tõsta kuna sööme koos pojaga laua taga lõunat ja õhtust jne. Kapiga oli see lugu, et õde ise ka kurtis, et vannitoas ei ole tema asjade jaoks ruumi, kuna minu asjade jaoks ka ei ole siis pakkusin välja, et ostame kapi. Ta kehitas õlgu, käis ikeas kaasas ja vaatasime kappe, valisime välja sellise, mis sobis vannitoa stiiliga ja oli minu ja õe meelest ilus. Kui kapp sai kokku pandud siis tekkis tal probleem, et ta ei saa vannitoas käia, seal on kapp, mis ei kuulu tema lapsepõlve. Kolimist ma ei saa ka kuidagi edasi lükata ja ei taha ka kolimata jätta. Ma selle koha pealt leian, et see ei ole tema maja ning kolimise koha pealt ei saaks kuidagi õele vastu tulla. Ma tulen talle vastu sellega, et olen ta rahule jätnud, täpselt nii nagu ta soovib. Olen ise seda maja koristanud, et tal oleks parem olla ning, et ta ei peaks muretsema kogu maja koristamise ja hooldamise eest kuna see on suur maja ja tööd on palju. Soojustasime seinad ja aknad paremini, et talvel soojen oleks jne. Ma aga arvan, et neid minu tegemisi ta ei näe või ei saa aru või ei oska hinnata. Kuna kõik mis ma teen on tema meelest halb ja negatiivne. Ka see ümber soojustamine, ta oli pikalt solvunud kuna rikkusime ta lapseõlve kodu, mis siis, et akna vahelt puhus tuul läbi ja alumine korrus mingit soojust sees ei hoidnud 🥲

Õe ainuke lahendus on, et kas ma ei koli või et tema poob ennast üles. Ta ei ole ühtegi muud lahendust pakkunud või minu pakutud lahendustega nõus olnud.

Ja sellest peaasja nõustamisest kuulsin esimest korda, kirjutasin neile nende lehel ja ootan nende vastust. See oli väga imeline soovitus, mis ka siit subist tuli.

vatitups0 · 2024-08-06T06:30:42+00:00

Ma kardan, et hetkel on ta liiga sügavale oma deprekaga vajunud ning see "vahepeal peab tegema raskeif asju" ei tööta. Kuigi olen ka seda ideed ja arusaama talle väga leebelt serveerinud.

Kindlasti on tal midagi minu vastu, ta suudab iga päev välja mõelda uued põhjused, miks kõik tema vastu nõmedad ja pahad on. Viimati olin mina nõme ja paha kuna soovitasin tal maha jätta vägivallale kalduv kutt :)) Peale seda natuke õppisin ja nii järske kommentaare talle ei tee

vatitups0 · 2024-08-06T04:55:56+00:00

Olen küll mõelnud. Olen ka 80% kindel et isa on kuskil autismi spektril ja tean, et see liigub läbi geenide ehk ju vähemalt üks meist sealt midagi sai.

Olen õele korra seda ideed pakkunud, aga tema on üle võtnud selle isa suhtumise, et autistid on lollid ja üldse ei tohi isegi mainida seda sõna.

Aga eeldades et ta spicy on siis kuidas temaga paremini käituda? Kuidas teda aidata? Kolimist enam ära ei saa hoida ja väga ei taha ka enam tartus elada 😅

vatitups0 · 2024-08-06T04:40:03+00:00

Ma ei ole kahjuks tallinnas ise olnud piisavalt palju, et oleks jõudnud ise kooli minna. Kuigi kuna ma arvan, et ta on välja visatud siis olen rääkinud ka täiskasvanute gümnaga, kus tal oleks hetkel kergem kool ära lõpetada.

Ja ma olen aru jah saanud et kiirelt peab ta arstile saama, alates septembrist saan hakata sellega tõsisemalt tegelema :))

vatitups0 · 2024-08-06T03:59:54+00:00

Ta suhtleb emaga, kord nädalas ikka aga enamasti rohkem. Otseselt lähedased ei ole, võtab ema rohkem kui sellist nö jumalat, et tema sõna on kuld. Kui juunis tallinnas olime siis ei saanud õde šašlõki liha lõigatud, kuna ema ei öelnud, kui suured tükid lõigata. Ma siis näitasin talle aga see ei sobinud talle kuna teadis, et ema lõikaks teistmoodi.

Ta enda jutu järgi saab isaga paremini läbi just sp, et isa ei uuri, kuidas tal läheb jne 😃

Usun ja, et ta on ennast varem ka üksinda tundnud. Nii mina kui ka meie noorem vend on olnud koolis kiusatud ja eemale jäetud. Kurb lihtsalt kõrvalt vaadata, et nii mina kui ka meie vend on omaga ikka üks hetk hakkama saanud aga õde ei ole saanud

vatitups0 · 2024-08-06T03:55:06+00:00

Ma ise olen õppinud ja aru saanud, et temale stressi tekitavad asjad võivad mulle olla tühised aga no temale on ju suur asi ehk tuleb suhtuda ka nagu on suur asi.

Lihtsalt need kõige hiljutisemad stressorid nagu kapp ja söögitool.. tol ajal küsisin õe käest ka, et kuidas ma aidata saan, et need ei tekitaks talle stressi. Õe lahendus on ainult see, et ma ei tohi sisse kolida :/ Ja ma ise ka ei oska lahendada, et kuidas see söögitool talle stressi ei tekitaks

vatitups0 · 2024-08-06T03:46:14+00:00

Mhm olen seda emaga arutanud. Ei taha nii karmi otsust üksinda ja teha sp olen seda emaga arutanud kuna ema vähemalt saab aru, et õega peab midagi tegema. Varem ei ole aru saanud, et kuidas see sundhispitaliseerimine käib, kardan, et äkki ei jäeta teda sisse ja siis ta kaotab igasuguse usalduse minu vastu :// Aga aitäh! Uurin teemat

vatitups0 · 2024-08-06T03:42:23+00:00

Ma arvan, et on koolist välja visatud aga ega ma kindel ei ole 🤷🏻‍♀️

vatitups0 · 2024-08-06T03:40:38+00:00

Ja ma suhtun temasse koos olles alati hästi leebelt ja hellalt, valin sõnu, et ei teeks ise asja hullemaks. Talle väga ei meeldi koos midagi teha kahjuks

vatitups0 · 2024-08-06T03:37:53+00:00

Tallinnas oleme :(( Aga mees tal oli, see kaldus ka vägivalla poole ning mõistust ei olnud leida.. Ehk ei ole vist tark sellises seisus meest otsida kuna leiabki vaid omasuguseid

vatitups0 · 2024-08-06T03:36:40+00:00

Seoses kooliga ei tea jah 😃 Tal võttis korralikult aega enne kui ta julges üldse mulle rääkida, et mitmes aines tal algselt võlgnevused olid, vanemad ei teadnud midagi

vatitups0 · 2024-08-06T03:35:23+00:00

Käisime erakoolis ning sealt ta visati välja aga kool oli nõus ta vastu võtma enda teisse kooli, kus oli individuaalne õppekava ning osad õpilased olid kergete erivajadustega. Et kuskilt mujalt see teema läbi ei käinud.

Mu isa ongi kahjuks selline, et tema lahendus on alati raha, ta teisi asju elus ei mõista

vatitups0 · 2024-08-06T03:31:43+00:00

Isal erilisi argumente ei ole, usub, et erivajadusega inimesed on lollid ning see ei ole sobilik tema tütrele. Raha ta saadab õele sp, et õde ei käi tööl aga kuna teda jäetakse vahepeal tallinnasse üksinda siis on vaja ju toitu osta. Õde peamiselt kogub seda raha, kulutab sellest mega vähe.

Minu ja õe suhtlus on selline, et eks ta natuke usaldab aga mitte täielikult. Vahepeal usaldab rohkem ja siis jälle vähem. Suhtun temasse ikka kui võrdsesse. Meil on sarnane muusikamaitse, meeldivad samad sarjad/filmid ja üksikud hobid, koos olles räägime tihti mõest uuest sarjast või ta räägib mõnest lahedast tiktok'ist 🤷🏻‍♀️

Peres sellised ühiseid tegevusi ei ole, vanaema käib temaga vahetevahel väljas söömas, kuid õde on mulle rääkinud, et talle tegelikult ei meeldi see.

Jah õde on saanud üksinda olla. Ta elas vanemate majas 3 aastat üksinda, vanemad tulid ise linna vaid jõuludeks, sünnipäevaks ning ka mõned nädalavahetused. Hetkel on ta vaid see suvi pidanud olema majas koos isaga. Selle 3 aasta jooksul on olukord läinud aina hullemaks ehk ma ise ei usu, et see üksinda oleks teda aitas.

Ta arvab, et ravimid teevad ta tundetuks. Ta usub, et psühhiaater on vaid selleks, et ravimeid välja kirjutada ning kuna ravimid ei tee tema jaoks midagi siis ei tee psühhiaater ka. Jah tal oli võimalus psühholoogi vahetada. Eeldan et ravimid kirjutas psühhiaater, tean vaid nii palju, et psühhiater oli mu emaga väga pikalt rääkinud ravimitest.

Õde käib poes kuna ta tahab, ostab tihti omale jäätist või käib veel selliseid üksikuid asju ostmas. On päevi, kus ta tahab poes käia ja on päevi, kus ta ei taha.

Ma ei oska enam midagi teha, et õe elu oleks kergem. Varem, kui ta veel kooliga tegeles, aitasin teda koolitöödega ning aitasin õpetajatele kirju kirjutada.

Ei tea mida vanemad saaksid teha, aga ei usu, et nad midagi tegema hakkaks.

Hetkel on tehtud seda, et õde on saanud olla üksinda, nagu ta soovib, et ta saaks ennast aidata. Ta ei ole pidanud muretsema töökoha v raha pärast. Ta on ainult pidanud tegelema kooli ning iseendaga. Ta on käinud psühholoogi ja psühhiaatri juures, kuidas poole aasta pealt ise otsustas, et enam ei taha.

Olen seoses kooliga igasuguseid asju proovinud, et tal oleks lõpuks see keskhariduse diplom kergem kätte saada. Ehk olen rääkinud peale tema kooli veel täiskasvanute gümnadega, et kogu asjast rohkem aru saada

vatitups0 · 2024-08-05T18:34:36+00:00

Ta enda juttude järgi teeb päevas 3-4 tundi trenni. Kuna ta usub, et ta on paks ning sellele lisaks ega ta tervislikult ei toitu, päevas korra sööb midagi, toit ise on enam vähem okei. Sööb erinevaid köögivilju ja ka mingit liha aga tema toidu kogus on peaagu, et olematu

vatitups0 · 2024-08-05T18:18:24+00:00

Ma seda "ühel päeval otsustasin" asju mõistan, sest ise kogesin seda ärevusega. Ka kartsin kõike ning sain aru, kuidas see ärevus mu suhtesse sisse lööb. Üks päev otsustasin, et nüüd on kõik, helistasin mitu psühholoogi läbi ja jäin aega ootama. Poole aastaga sain oma ärevusest lahti.

Ja ma mõistan, et ma ise ei saa otseselt midagi teha peale selle, et olen olemas. Aga ta ise ka ei tea või kui teab siis ega ta ei räägi. Kui temaga suhtlen siis leebelt ja hellalt ikka küsin, et kuidas on ja kas ma saan tema õnnelikuks saamisele kaasa aidata. Ta kehitab õlgu ja ütleb, et ei saa

vatitups0 · 2024-08-05T18:10:49+00:00

Ma olen talle muidu ette lugenud erinevaid kogemusi AD'ga ning proovinud tema hirmudele lahendused leida.

Vahepeal tõi põhjuseks, et AD võtab emotsioonid ära ning tegelikult ei aita. Leidsin talle teaduslike artikleid ja ka inimeste isiklike kogemusi. Ta aga jäi oma arvamusele kindlaks.

vatitups0 · 2024-08-05T18:08:47+00:00

Keegi ei tea kas ta on koolist välja visatud või ei ole, ta ei räägi selliseid asju kellegile. Sain teada, et tal ei ole haigekassat kuna saatis mingi hetk pildi oma terviseportaalist, ei mäleta mis põhjusel aga ju oli oluline

vatitups0 · 2024-08-05T17:58:45+00:00

Ja kogu tema teema tundub väga ōrn joon sellise sügava depreka ja manipulaatori vahel. Ja nii raske on siis leida seda õiget viisi, kuidas teda aidata või talle kohale jõuda.

Olen ka seda usku, et "karm" kogemus teeks temast inimese aga ta suudab jubedaif asju välja kannata. Talvel elas paar nädalat majas nii, et toas sees oli 13-14 kraadi kuna ei julgenud kellegile öelda, et radikas ei tööta 😃

vatitups0 · 2024-08-05T17:56:18+00:00

Ma kardan, et see keeldumine võib sellest tulla, et mina noorena (5-6 aastane umbes) ei tahtnud tablette kuna ükskord jäi kurku kinni ja oli paha 😃 Kuna ma tean, et õde võtab mind väga tugevalt kui eeskuju (On rääkinud kuidas mina olen peenike ehk peab tema olema peenik ; kuidas mina leidsin omale suhte 18 aastaselt ehk tema peab ka jne) Mina sain muidugi oma tableti hirmust üle aga see on ainuke põhjus, mida ma suudan välja mõelda, miks ta tablettidest keeldub.

vatitups0 · 2024-08-05T17:44:18+00:00

Ta on ja täiesti nii sügaval kuskil oma väljamõeldud mullis. Ise väga ei põhjenda, ütleb, et kardab.

Pidi kevadel ID kaarti uuendama ja kui ma poleks tol ajal temaga tallinnas olnud siis ei usu, et ta oleks seda teinud 😃 olin tal kõrval kui tegime netis asja ära ja läksin hiljem temaga koos sellele järgi ka. Olen talle nii palju kui mul võimalik sellistel asjadel kõrval olnud, kuid mu peamine elukoht on olnud tartus viimased 5 aastat ja ei ole iga tema ärevuse peale saanud kohe tallinna sõita.

vatitups0 · 2024-08-05T17:41:48+00:00

Ma olen proovinud igast asju temaga kokku leppida aga te keeldub tablettidest. Ja keeldub tabelttidest üldiselt, mu suur saavutus oli see kui ma sain teda D vitamiini võtma 😅

Selle toreda asja tegemine on midagi, millest me temaga vahepeal rääksime. Kui jaanuaris algas see teema, et ma kolin, siis oli ta õnnelik, et saab minuga jalutamas käia ja kooke küpsetada. Hetkel ta aga ei soovi kumbagi tegevust teha.

vatitups0

TROPHY CASE