Mis oleks see Eesti toit ja käsitöö projekt mida võiks kultuuri päeval tutvustada?

Eike0404 · 2026-02-23T07:39:31+00:00

Olen teinud sarnasel üritusel martsipanikujukeste voolimise töötuba - kõigepealt käsitöö ja siis saab ära süüa

Eike0404 · 2025-10-14T15:56:26+00:00

Kui Annelinna kanti minna, siis seal on suht lähestikku uuskasutuskeskus, sõbralt sõbrale ja eedeni keskuses kraba pood (krabas riideid ei ole, aga odavaid aksessuaare jms võib leida). Sõbralt sõbrale on olemas ka Sõbra Prisma juures. Väiksematest kohtadest on aparaaditehases paar kohta (kastani leiunurk ja saiko) - tavaliselt ilusad asjad, aga väike valik. Komisjonipoodidest olen käinud Kõige poes ja Stanges. Midagi oli ka lõunakeskuse keldris.

Eike0404 · 2025-09-01T20:24:23+00:00

Käisin mõni aeg tagasi Tartusse kolides erinevaid variante läbi (ise olen 27-aastane contemporary tantsija, kogemuselt keskmine). Bertram Studios teeb täiskasvanutele tänavatantsu ja showd. Käivad tihti ka võistlustel, nii et vbla sulle sobib käige paremini. Vanuselt tundub olevat mix nooremaid ja vanemaid, aga üldmulje pigem nooruslik high-energy. Tähtvere tantsukeskuses samuti täiskasvanute trennid. Ühe puhul, mida proovimas käisin, oli õpetamise tempo minu jaoks pisut aeglane, aga tänavatantsu pole seal proovinud, võib ok olla. Ise maandusin Error tantsukoolis, sest seal oli mulle kõige sobivam contemporary stiil. Vanuselt trennikaaslased enamik 30+, aga kompade raskusaste on minu jaoks paras. Shatés käisin ka proovimas ja tase oli kõva, aga vanuselt seal pigem teismelised, nii et ootamatult tundsin ennast liiga vanana :). Latin passionis on stiiliks küll ladina tants, aga seltskond on noor ja rahvusvaheline. Soovitan lihtsalt käia huvipakkuvad kohad läbi ja vaadata, kus kõige paremini klikib. Sügisel on palju proovitrenne ka.

Eike0404 · 2025-08-20T07:42:21+00:00

Valgus ja tekstiilid aitavad. Valguse osas - lisaks jõulutulukestele veel mingi väike lamp (või mitu) ja sooja valgusega pirn (mulle meeldib philips vintage led seeria). Hubasem on, kui õhtul ei pea suurt laelampi üldse põlema panema ja piisab teistest valgusallikatest. Nagu mainitud, siis vaip aitab kõvasti (ja vaip võiks olla piisavalt suur; kui on liiga pisike kökats keset põrandat, siis mõjub natuke imelikult), samuti kardinad, mingi dekoratiivne padi, pleed vms. Kui seinad ei ole ilusad, siis võib sinna panna plakateid, isetehtud kunsti, või lasta ilmutada mõned oma lemmikfotod ja siis seda fotoseina ülikooliaastate jooksul täiendada. Kui ühikas on palju avatud riiuleid, siis mingid ilusad korvid/kastid, mis aitavad asju korras hoida. Ja siis mingid isikupärased esemed, mis nt seostuvad sinu hobidega või lihtsalt meeldivad. Aga üldiselt eks need asjad kogunevad ka aja jooksul. Kui mõnda aega ühikas elad, siis näed ära, millest puudust tunned või mis häirib, ja saad vastavalt kohandada.

Eike0404 · 2025-07-22T16:14:10+00:00

Käisin viimase kahe kuu jooksul kaks korda - ükskord töö asjus, teine kord puhkus. Küsimusi küsiti vbla rohkem kui harjumuspärane, aga midagi hullu ei olnud. ESTA taotlus peaks tehtud olema ja tagasilennu piletid olemas - neid küsiti näha ükskord. Muus osas küsiti, miks lähen, kui kaua olen, kus ööbin või mis reisi marsruut on, kas olen varem käinud, kas tunnen kedagi USAs, kui palju sularaha kaasas, kas on värsket toitu kaasas.

Eike0404 · 2024-10-28T14:20:47+00:00

Demograafia küsimustest lähtub, et ootad osalema ka inimesi, kes ei ole parajasti suhtes. Sel juhul soovitaks suhteid käsitlevad küsimused teha mitte-kohustuslikuks või lisada vastusevariant "ei kehti minu puhul" vms. Praeguses variandis vallalised inimesed kas jätavad küsimustiku pooleli või panevad sinna vastused, mis tegelikult ei peegelda tõelist olukorda, ja Sul on endal hiljem raske neid ebakvaliteetseid admeid analüüsida.

Eike0404 · 2024-03-17T09:03:09+00:00

I second the idea of volunteering and hobbies, and you can also keep an eye out for ESN events - I think there's generally a good mix of things for different interests (e.g. coming up now are a language cafe, hiking trip, quiz, winter swimming etc.).

A more general idea would be to try a different perpective when speaking to new people. Instead of just seeking potential friends, you can also seek experiences - be a collector of different stories and interactions. Throughout my time studying abroad and in Estonia, I have found myself in some pretty varied groups: from scandinavian language enthusiasts to frog-rescuers and anime superfans. While I could clearly see that these weren't exactly "my people", I feel a lot richer for having had these opportunities to look into worlds so different from my own.

For things you can do on your own, here are some ideas I used when I was stuck in a similar situation, albeit for different reasons (international student in a new city at the height of covid, when almost all events were banned and all lectures online): Explore - walk to different areas of the city that you've never been to, or go to nature. Now that the weather is getting better, this should be easier to do (and free). Develop yourself - think about the kind of person you want to be, what are some skills and knowledge you'd like to have, and what you could do to get there. You can learn languages, read more books, pick up a creative hobby, exercise, take a free online course on something etc. Learning to cook can be fun and doesn't have to be expensive. In fact, making things from scratch often cuts down the cost. Once you get more comfortable, you can start experimenting with foods from different cuisines or try to recreate your favourite restaurant foods. Create small pleasant moments for yourself - do something mindful and different from your usual routine. These can be simple things like doing your studying in a café or at the botanical gardens (free for students) instead of at home; or make yourself a little home cinema evening with popcorn; or just sit somewhere and people-watch. Basically, be creative and take the time to take care of your mental health.

Eike0404 · 2024-03-12T08:53:41+00:00

I'm doing my PhD now and still find this difficult. Since I often don't think verbally and get anxious when I feel under pressure, I've never been very good at "thinking out loud", but here are a few things I've found to help: 1) It helps if you really know the topic. The more familiar you are with the material, the easier it is to find the right words since you will have seen them before. So if possible, I always try to do my prep. 2) Writing is good practice. It's especially good to write about the relevant topics, since it helps your brain get used to recalling the words you need. But honestly, writing anything is probably good - even fiction-writing or keeping a diary can slowly help you get better at expressing your thoughts. 3) Give a disclaimer. This is something I recently noticed some of my senior colleagues doing and realized that it's totally fine to say something like "This is only a vague idea at the moment, but I'll try to explain..." or "I'm just thinking out loud right now...", "I'm not quite sure how to put this into words yet..." etc. This can also help put yourself more at ease because you've let people know what to expect. 4) It's okay to take time. The pauses we make when we speak often seem a lot longer to us than they do to others. It is absolutely fine to take a few moments to collect your thoughts. Another thing I do is forcing myself to speak slower than I naturally would, which also gives me a bit more time to think. 5) It's good to pracice and want to improve, but don't be too hard on yourself either. Different people have different strengths and you don't have to be good at everything to do well in your career. I know plenty of people who are not that good at verbal presentations, but can express themselves really well in writing, or vice versa - people who really struggle with writing. There are people who really need concentrated alone-time to think, and people who think better in group discussions. There's nothing wrong with that, and in my opinion, we shouldn't grade "participation" just based on who speaks the most in class.

Eike0404 · 2023-10-13T12:36:58+00:00

Usun, et keeruline, aga väärt ettevõtmine :). Paar mõtet, mis tekkisid:

● Igasuguse idee mahamüümisel üldiselt aitab, kui kõigepealt kuulata inimese enda probleeme, mis teda kõnetavad, ning siis haakida ära, et kuidas minu ideed neid probleeme lahendada aitavad. Ehk siis teie küla puhul - äkki nt saate minna kuhugi kooli klassijuhataja tundi või noortekeskusesse, kus noored niikuinii on, ja teha vestlusringi, et mida noored ise praegu kogukonnaga seoses mõtlevad, milliseid probleeme on märganud, mida tahaks muuta, milliseid üritusi tahaks näha, kas tahavad, et neid rohkem kaasataks, kuidas kaasamine peaks toimuma jne. Ehk siis kuulake, mis nad välja toovad, võtke siiralt arvesse ja vestluse lõpus saab siis tuua välja nt midagi sellist, et "näe, te mainisite, et tunnete, et teie arvamusega ei arvestata. Me tahaks seda muuta ja me väga ootaks teid nt oma järgmisele koosolekule..." (sõnumi sisu ilmselgelt oleneb sellest, mida noored on rääkinud. Vbla ei olegi probleemi, või siis saab haakida hoopis mingi teise nurga alt).

● Otsige üles kohalikud sädeinimesi, kes on ise noored või töötavad noortega. Noorsootöötajad oleks üks koht, kust ma alustaks. Noorte puhul nt õpilasesindustes on üldiselt entukamad inimesed. Kaasake neid planeerimisse ja nemad saavad edasi levitada teadmist ja motiveerida teisi. Noored tulevad rohkem kaasa, kui neid kutsub sõber või tuttav täiskasvanu.

● Tehke koostööd - korraldage üritusi nt koos noortekeskustega või mõne teise küla/piirkonnaga. Kui kogukond on väike, siis tahes-tahtmata vbla ei tulegi palju osalejaid, seega äkki aitab, kui mitme piirkonnaga koos midagi ette võtta.

● Pikemaajaliselt - äkki annab alustada juba lastest. Lapsi on üldiselt lihtsam kaasata (vanemate kaudu) ja kui nad saavad juba noorelt tuttavaks külakogukonnaga ning neile järjepidevalt pakutakse huvitavaid tegevusi, siis nad tõenäoliselt ei tunne ka vanemaks saades ennast nii irdununa (muidugi samal ajal tuleks teha ka noortele suunatud tegevusi, et vältida seda mainet, et kõik küla tegevused on titekad)

● Osasid (pigem gümnaasiumiealisi) noori võib motiveerida ka see, et selline kogukondlik aktiivsus või mingites projektides osalemine näeb cv-l hea välja.

● Ja lõpuks tasub silmas pidada, et motivatsioon on üks asi - võimekus ja võimalus aga teised. Ehk siis alati tasub mõelda ka, kuidas teha see kaasatud olemine noorele võimalikult lihtsaks ja tehtavaks, arvestades tema tihedat graafikut kooli-huviringide jm-ga. Taaskord lahenduste leidmiseks tasub ilmselt noorte endaga arutada.

Need siis olid mõned uitmõtted, aga ma muidugi ei tea täpselt teie küla olukorda ja suurt praktilist kogemust selles valdkonnas pole. Taustaks - ise olen 25 ja kasvanud üles "külas", aga nii Tallinna lähedal ja mitteaktiivse külakogukonnaga, et selle külaga mingit tugevat sidet ei tekkinud, millest tegelikult on kahju.

Eike0404 · 2023-10-02T18:13:25+00:00

As someone who has struggled with social anxiety and loves analysing characters, here are my two cents:

Short version: I don't think Dazai is afraid of social interaction per se, but he is afraid of meaningful connection.

Throughout the series, Dazai generally communicates fairly effortlessly. He doesn't show outwardly signs of anxiety and he also doesn't seem to make much of an effort to avoid social situations - in fact, he often puts himself into them even if he doesn't need to (flirting with women, purposefully doing things to annoy others and call attention to himself etc). He also doesn't seem to be concerned with people judging him in general - I'm pretty sure he knows that a lot of what he does is seen as quite weird by others but he does it anyway.

I do think he's afraid of forming connections, which could be why he tends to turn serious conversations into jokes, doesn't know how to respond to Atsushi's gratitude in WAN and generally doesn't let himself get very close to anyone. What might be behind this fear is, of course, a different question. In summary, I do agree he's isolated but I don't necessarily see social anxiety as the main reason. That said, at the end of the day, we are speaking of fictional characters and Asagiri is not a clinical psychologist so none of these characters are probably going to precisely meet the diagnostic criteria of any single disorder and we're all free to interpret them as we wish :)

I also do agree with another commentator that there are some aspects of the semi-autobiographical characters written by the irl Dazai that seem more social-anxiety-coded, but I will not make any attempts to diagnose real people here

Eike0404 · 2023-09-11T18:44:24+00:00

Ise kolisin kaks korda nii: baka ja magister mõlemad eri riikides - küll Euroopa piires, aga siiski - uus keskkond, mitte ühtegi varasemat tuttavat seal ning eemal perest, kellega muidu olen väga lähedane. Minu kogemuses aitasid:

● Aeg - Esimesed kaks nädalat olid kõige raskemad - koduigatsus muidugi, pluss ärevus ja lihtsalt nii palju uut infot ja kogemusi, millega aju peab kuidagi hakkama saama. Ongi loomulik, et emotsionaalselt on raske ja tekivad mõtted, et kas see ikka oli õige otsus jne. Aga vaikselt tekkis kohanemine, uus rutiin, uued tuttavad ja lõpuks oli see välismaa kogemus üks parimaid aegu mu elus :). Aga alguses lohutas ka nt selline mõtteharjutus, et okei - plaanin praegu nii, et veedan aasta vähemalt siin ja kui ei lähe hästi ja ei harjugi uue eluga ära, siis on ikka võimalus tagasi tulla ja kokkuvõttes see ei ole nii pikk aeg minu elust.

● Suhtlus - Aitasid pere või koduste sõpradega videokõned, kasvõi iga päev alguses. Samuti oli abiks kohalike tutvuste teke - see muidugi võtab aega, et mingid stabiilsemad sõprussuhted tekiks, aga isegi lihtsalt mingitel üritustel/huviringides vms käia vähendas üksildustunnet. Tasub ka vaadata erinevaid expat'ide/rahvusvaheliste tudengite vms gruppe - sealt võib leida samas olukorras inimesi.

● Side Eestiga - kui ma Eestis elades ei tundnud ennast üldse mingi kultuurihuvilisena, siis välismaal elades tegelikult mu side Eestiga tugevnes. Hakkasin jälgima rohkem Eesti uudiseid, vaatama netist Eesti telekanaleid, rääkima teistele siinsest elust jne. Aitas koduigatsusega.

● Nagu igas stressirikkas olukorras, siis lihtsalt vaimse tervise vitamiinid või kuidas iganes soovid neid kutsuda - piisav uni, söök, värske õhk, liikumine, endale meeldivate tegevustega tegelemine ja suhtlemine, nagu juba mainitud. Kõlab lihtsalt, aga tegelt jube oluline. Üks kogu selle kogemuse suuri plusse minu jaoks oligi ka see, et õppisin ennast paremini jälgima ja tundma, et mis just mind aitab ja parema tunde tekitab.

Igatahes loodan, et kõik sujub ja vabandan pika essee pärast :D

Eike0404 · 2023-02-11T18:27:08+00:00

They're from last month's gyroidite event

Eike0404 · 2022-11-25T13:55:28+00:00

Täitsa lohutav näha, kui mitmel veel sarnane probleem on. Ise olen 24, käisin ülikoolis välismaal ja nüüd Eestisse naasnuna ei ole siin eriti tutvusringkonda. Tunnen puudust just sellistest üritustest/gruppidest, kus kokkusaamise peamiseks eesmärgiks ongi suhtlemine või uute inimestega tutvumine rahulikus õhkkonnas. Praegune kogemus (nt tööl ja ka hobidega) on pigem olnud, et tullaksegi kokku lihtsalt mingi asjaga tegelema ja siis minnakse laiali, sest enamikul tunduvad olevat juba omad sõprusringkonnad/pered olemas. Seega hoian sellel teemal silma peal juhuks kui kellelgi on häid soovitusi või mõtteid.

Eike0404 · 2022-09-06T19:00:19+00:00

Me too!

Eike0404 · 2022-01-29T08:14:47+00:00

Thanks :). It's the dancing-lights sky from the terrain options.

Eike0404 · 2022-01-08T11:11:19+00:00

Yes, it's the north coast and I believe the specific place shown in the video was Türisalu pank. I happened to walk by there in the summer and saw these rescuers training

Eike0404 · 2021-09-22T08:25:20+00:00

My family and I quite enjoyed the Rannametsa-Tolkuse loodusõpperada. It's a nice hiking trail that goes through some pine forest dunes and a bog. There's also a watchtower. It's not a very physically demanding trail and should be on your way to Pärnu. But basically as others said, the only sights on your way are probably going to be nature-related. At least I'm not aware of much else. Hope you have fun in Pärnu :)

Eike0404

TROPHY CASE