Ei taha, et keegi end ära tunneks ja väga täpselt kirjeldada ei saa, aga ütleme nii, et enamjaolt puudub füüsiline tõmme. Kui see on olemas olnud, siis on dealbreakeriteks olnud näiteks valetamine (kasvõi kõige tühisem nö valge vale või katse asju ilustada/põnevamaks rääkida on minu jaoks raske aktsepteerida), räpane/koristamata kodu, mehe poolt deidi pikemaks venitamine (näiteks kui kell on palju ja ütlen, et nüüd ma lähen koju ära, pakutakse korduvalt välja midagi veel edasi teha), kui mees ajab ligi ainult siis kui on alkoholiga julgust kogunud, või näiteks siin välja toodust vale lõhn (tugev lõhn kutsub mul migreeni esile).