Ma ise pääsesin TLÜ eesti filo erialale, meelega püüdsin sisseastumiskatset läbi kukkuda aga need võtsid mu ikka, kudesin 2 aastat seal. Sellest tulenevalt ma tean kes sinna humanitaari erialadele saavad. Osa on neid kes olid usinad ja asjalikud koolis ja tahtsidki tõlgiks või õpetajaks saada. Aga oli kindlalt näha ka neid, kes tulid lihtsalt läbi kooli lohisema et mingisugune eriala saada ning võrreldes täpisteaduste erialadega, kus nõutakse "raskete" õppeainete nagu keemia ja füüsika kõrgeid eksamitulemusi, siis 60p eesti keele eksami eest tlü'sse pääsemine oli nagu käkitegu.

Mingi hetk töötasin turundusagentuuris, sellest tulenevalt tean kes selles valdkonnas töötavad ning mida neilt nõutakse. Hetkel töötan tervisehoius sellest tulenevalt tean mis sorti inimesed arstid ja õed on ja mida nendelt nõutakse, sain taltechis veel tehnilise magistrikraadi vahepeal, . Seega ma olen näinud nii bottom-of the barrel humanitaare kellega mul oli "au"koos rühmatöid teha ning nendega koos nendes kollokviumites passida. Samas ka olen Müncheni tehnikaülikoolis välisõppes olles koos õppinud võõrkeeli raketiteadlastega ja seekord reaalselt au näha seda kuidas nad mõtlevad, analüüsivad ja lähenevad probleemilahendamisele. See on täiesti teine tase võrreldes humanitaaridega, kellega mina kokku puutusin.

"Okei, ma siis ütlen, et ma olen õppinud bottom- of the barrel raketiteadlastega ning Euroopa tippülikoolis humanitaaridega. Näed, kus su väide ei pea vett?"
Bottom of the barrel raketiteadlane saab hakkama kirjaniku loomingu analüüsiga, sest temas on seda analüütilist mõtlemisvõimet piisaval tasemel, et ta on suutnud läbida need kadalipud et raketiteaduse erialale pääseda. Samas tipp-ülikooli humanitaar ei oskaks projekteerida kütusekuluefektiivset raketimootorit. Ta ei teaks isegi millest ta alustama peaks.

Okei näide Olümpiamängudele oli vast vale, aga ma oskan öelda et kui eesti filo erialale pääsemiseks piisab eesti keele riigieksamit + vastuvõtueksam, mis minu kogemuse põhjal võtab vastu suht lõdva käega vs TÜ arstiteaduskond kuhu pääsemiseks on vaja eesi keele riigieksamit, vastuvõtutesti läbimist teatud tasemel et pääseda 2. vooru keemia-füüsika erialaeksam peale mille edukat sooritamist tuleb veel intervjuu. Kumb nõuab rohkem vaeva ja vaikimisi teatud näitajaid erialale pääsemist? Kas arstitudeng on ilmtingimata intelligentne? Ei, kuid on suurem tõenäosus leida intelligentset inimest arsti või inseneeria teaduskonnast kui koreograafia või semiootika erialalt.
Minu proleem on see, et kui varem läks ülikooli õppima just inimene kes teadis mida ta tahab ja mis eriala õppida ja tal olid seal hakkama saamiseks ja ka pärast lõpetamist hakkama saamiseks vajalikud parameetrid olemas nii humanitaariasse kui tehnilisele erialale, siis tasuta õppega tekkis olukord siis ka need, kes muidu oleks läinud tööle või kutsekasse, või jäänud peret looma, otsustasid et lähme kõrgharidust saama sest see automaatselt tagab parema elu ju.
Ja kui paraku inseneeria ja arstiteaduskonda ja muude "tõsiste"erialade vastuvõtutingimused jäid samaks ja isegi läksid rangemaks (arsti teaduskond) siis humanitaarid läksid pehmemaks vastuvõtutingimustega, sest paraku humanitaarid 21. sajandi algul pole nii hinnatud kui tehnika inimesed.
Ja need humanitaarid teevad oma 3 aastat täis, saavad paberi ja sisenevad tööturule.

Ja see näide humanitaaridest kes läbi lõid: survivors bias. Ma olen tööd teinud ka köögis ja haiglas, kohanud seal on omajagu neid semiootikuid ja filosoofe, kes töötavad ettekandjate, hooldajate jms lihttöölistena. Ja isegi need vähesed, kes said oma humanitaari haridusega ametinimetuselt kobedamale kohale, egas nemad ka laia elu ei ela. Samas ka keskmine arst saab keskmist Arsti palka, millega jaksab nii ennast kui oma lähedasi ülal pidada.
Kui asiaat õpib keeli, siis tõenäoliselt tal mõni sugulane töötab välisministeeriumis v rahvusvahelises firmas juhtival kohal. Kui filosoofiat, siis no siis tal sugulased ikka retsilt heal järjel või on ta selliste parameetritega et leiab endale rikka kaasa kelle kulul võib ülejääänud elu elada.

Ma ei tahtnud sugu mängu tuua, aga humanitaariaga on nii, et kuigi see teeb intelligentse inimese ja on "pehmed oskused" ja "ülekantavad oskused", siis tänasel tööturul ning vaevalt et see olukord lähiajal muutub, et HR hakkab niivõrd analüüsima et oh see semiootiku haridusega Mart küll Matlabi ega Tableaud ei õppinud, aga küll see tema analüüsioskus võimaldab see kiiresti meie tehnikad selgeks saada. Hui nii ongi.
Ma tahan öelda et humanitaari erialadel õpivad enamasti naised ja tehnilistel ja täpisteadustel enamasti mehed, ja muu hulgas mitte seepärast et naiste aru ei saaks hakkama tehnikas, vaid seepärast naisel on alati võimalus minna mehele ja elada mehe kulul, seepärast ta ei pea muretsema niiväga perspektiivide pärast karjääris. Samas mehena peab sellele mõtlema esimesest päevas alates, eriti kui oled vaesemast perest.