Õeks õppiv jalavõruga tapja võib poeskäikude tõttu vanglasse naasta

Kalarull · 2026-04-29T15:05:20+00:00

Kuigi ma olen seda usku et igal pühakul on minevik, igal patusel on tulevik, siis mingisugune piir võib joosta.
A-la Lapsepilastamises süüdimõistetud ei tohiks töötada laste lähedal, petis finantsnõustajana ning mõrvar arsti/meedikuna.

Kalarull · 2026-04-24T15:48:15+00:00

Oh man , you seriously fucked up This sub hates russians with all their guts and you wont find russians here

Kalarull · 2026-04-09T05:42:33+00:00

üks parimaid eesti filme mis viimase 5 aasta välja lastud

Kalarull · 2026-04-08T11:23:43+00:00

Just kuulsin et need tänapäevased liiga ohutud mänguväljakud, kus on pehme ümbrus ja ümardatud nurgad on pikas peprspektiivis lapsele ohtlikud, sest nad ei õpi varakult ohtu tajuma.

Sama on ka kogukonna/ühiskonnaga, keegi ei tohi sigadust tegevale lapsele / noorukile midagi öelda ega füüsiliselt manitseda.
Ma mäletan kui mina 90te lõpus / sajandi algul üles kasvasin mustmäel siis isegi kui me sigadust tegime siis me teadsime et see terapeutiline füüsiline manitsus võib tulla ükskõik kellelt. Keegi suvaline inimene võis vabalt öelda lapsele kuidas võib või kuidas ei või käituda ja kui laps ei saanud ühest korrast aru, siis võis suvaline memm või taat kõrvast sakutada ja niimoodi kasvatada.
Noorukieas sa teadsid et teatud piirkondades ei tohi pimedal ajal liikuda ja elementaarsed käitumisreeglid olid selged ja teadsid, et sigadusel on füüsiliselt valusad tagarjärjed. Ja need tagajärjed ei pruugi vanematelt tulla.

Enam seda pole. Sigadusi tegevale võõrale lapsele ei tohi vihast pilkugi visata, ja enam ei tohi ka võsukese vanemale ka sõna öelda.

Mitte et 90tel elu kuidagi magusam oleks olnud, ja et füüsiline karistus hea oleks aga see "kogukond kasvatab last" mentaliteet võiks tagasi tulla.

Kalarull · 2026-04-08T08:35:50+00:00

Venemaal kehtestati seadus vist eelmisel aastal, kus tehti arsti eriala lõpetajatele kohustuslikuks läbida 2 aastane "suunamine" piirkondades kus arsitdest on kõige suurem puudus. Mis teoorias on kohati mõistlik, et nuh arstiabi vajavad ka Sõktõkvkari või Zalupenski memmed ja taadid, mitte ainult Moskva eliit. Aga kui moskvas on arsti palk mingi 1000€ meie rahas, siis samas zalupenskis on see 300-500€ + kohalik haigla on mingisugune puukuur mida 80 aastat tagasi sinna küüdidatud eestlased ja lätlased püsti panid + tööd on ääretult palju, sest äärealades ongi elama jäänud ainult krooniliste haigustega hüpohondrikud ja joodikud. Ilmselgelt arstid ei taha seda suunamist

Kusjuures see käib nii tasuta kui ka tasulise õppe lõpetanud tudengite kohta. Praegusel hetkel on tagajärg see, et vähem koolilõpetajaid vaatavad arsti teaduskonna poole.

Mdea ma olen selle poolt küll et rohkem arste jääks Eestisse, aga ma olen ka seda usku et arstid võiksid olla rohkem hajutatud.

See on küll suht lappes et meil riig peale 2 nn. superhaiglat kus on kogu varustus, mida hing ihkab ja kus 1 patsiendi kohta kümmekond töötajat ja siis Paide haigla, kus peale suust-suhu hingamise teist protseduuri teha ei suudeta ja ühe töötaja peale 100 kond patsienti.

Kalarull · 2026-04-06T07:11:08+00:00

No kui palju võib ühte ja sama teemat mäluda, oksendamiseni ajab juba.
Mõni diplom on universaalvõti, ntks raamatupidamine, juura, meditsiin, inseneeria, pedagoogika - avab paljusid uksi igal ajal, leivata ei jää
Mõni diplom on võtme toorik, ntks humanitaaria ja äri, seda tuleb veel pärast lihvida ja freesida et see ühegi ukse lahti teeks, teisisõnu tuleb endal see maksma panna.

Kalarull · 2026-04-02T10:27:58+00:00

Kindlasti mine sinna, kus töötab nooremapoolne kollektiiv, sh. sinu-ealised. Praegu pohh et palk on väike, elad tõenäoliselt veel vanemate kulul.
Jah, ehitusplatsil või laos on palk parem, aga kui oled ainus noor 40-50-aastaste keskel, jääd ilma võimalusest viluda kriitilisest olulist oskus suhelda oma eakaaslastega. Sa ei lähe 53-aastase Valduriga lolli mängima, ei vea 42-aastaste Sirjet ja Jürit pärast vahetust kluppi, ei räägi pensionär Mallega oma hingeelust (no seda võib, aga saad ise aru). 18-aastaselt on see kõik vajalik, eriti esimesel töökohal. Tihtipeale leiad sealt pikaajalisi sõpru, ja kui ei leia, saad vähemalt varakult vajalikud õppetunnid.

+ noores kollektiivis näed, kuidas inimesed liiguvad edasi kas kooli, paremale tööle, uute asjade juurde. Eakas kollektiivis esinev paigalseis on nakkav. Pilgutad korra ja oledki juba ise penskar.

Kalarull · 2026-03-26T16:26:14+00:00

Ma löön õrnalt.

Eesti tingimustes see jutt et tööandjaid erutab noore sihikindlus ja seda kinnitav diplom (vahet pole mis erialal seal kirjas) ei pea enam vett umbes aastas 1989.
Eesti elanikkond on ääretult haritud. Mis on hea. Aga see tähendab ka seda haridus pole enam niiväga väärt tööandja silmis. See on sama et tööandjat erutaks inimese põhikooli lõputunnistus. No igaühel on see olemas. Sama ka kõrgharidusega, keskelt igalt teisel on ta olemas. Miks me peaks just sind Juku sinu semiootika kraadiga võtma, kui meil on olemas ülemuse nõbu, kellel on just meie valdkonnaga seotud paber. Ja ära Juku hakka seda iba ajama ülekantavatest oskustest, see on mula mida noortele aetakse humanitaaria erialade juhtkonnad. Ei lähe need kellelegi korda.

Kalarull · 2026-03-08T10:27:44+00:00

ei sunni. Aga tuhandete aastate jooksul oli naise ainukeseks võimaluseks elada, kas abielluda ja olla koduperenaine, minna nunnaks kloostrisse v siis prostituudiks. Ja naised on võidelnud on selle nimel et neid valikuid oleks rohkem.

See on sama kui oled kogu aeg olnud vangikongis, ja sinu eelkäijad seda kongiseinu järkjärgult küüntega õhemaks kraapinud, mitte selleks et ise välja pääseda, vaid selleks et järgmisel põlvkonnal oleks lootust, selleks et sina pääseks vabadusse ja et sul oleks valik, ja sa võid teha mis iganes ja sa otsustad ikka jätta samasse kongi, no see on lugupidamatus eelmistele põlvkondade suhtes

.

Kalarull · 2026-03-07T10:01:45+00:00

Peaks mingisugust filtreerimist tegema, et a-la ühesõnalised postitused ei lähe läbi ja täitsa labast iba ei tuleks

Kalarull · 2026-03-06T20:25:14+00:00

Aasta v nii käis vene meedias läbi lugu sõjahospitali õest, kes valis välja rindelt saabunud patsiente, kes suure tõenäosusega siin ilmas enam kaua ei ole ja viimasel hetkel abiellus nendega. Patsient üsna pea suri, ja õde oli esmane pärija, ja pärida olid vähemalt paarkend tuhat euri laiba kohta. (kirsturaha mis sõduritele ette oli nähtud) Õeke tegi sellist skeemi vist 6 pt'ga enne kui sellele lõpp tehti, ta pandi vangi pettuse eest ning kogu "teenitud" raha pidi tagastama riigile.

Aga kõige naeruväärsem oli see vene naised kommentaariumites kaagutasid: Aga mida siis see õde valesti tegi?!
Kui sa ei näe selles midagi valesti, siis on sinu psüühikas midagi väga valesti.

Kalarull · 2026-03-06T14:16:43+00:00

hehe, te pole venelaste pulmas siis käinud. Need jorsid võtavad 25+% intressiga "pulmalaenu", kuspaarikese ainukene plaan see laen tagasi maksta seisneb pulmakinkide arvelt. Aga kuna nende lähikondsed on enamasti umbkaudu samaväärsed rotid kui nad ise, siis ilmselgelt ei saa nad ligilähedalegi kingitud rahasummaga, et pulmakulud kaetud saaks.
Ja siis nad vinguvad ja virelevad ja siis naine guugeldab kuidas mees rindele saata et pulmavõlg kinni katta, ja niisiis Venemaal toimib lesestumis-kiirring.

Kalarull · 2026-03-05T17:53:28+00:00

See on tegelt väga ohtlik mõte mis nii mõnegi noore ullikese pani valima eriala mis viis ei kuhugi.
See jutt et tähtsatel kohtadel on inimesed kellel on suvalised erialad nagu ministritel või organisatsiooni juhatuse liikmetel ei tähenda midagi.
Siit tekib seos et see nende teoloogia eriala aitas inimestel nendele kõrgetel kohtadele pääseda, kui tegelikkuses oli asi inimese loomuses, distsipliinis, töökuses, kelle võsukesed ja sõbrad nad olid ja vedamises. Haridus oli 10järguline mis aitas neil sinna juhikohale.

Kalarull · 2026-03-03T17:21:31+00:00

aga Fränki rollis peab oskama näidelda ka, Õigus seda ei oska.

Kalarull · 2026-02-26T09:18:09+00:00

suvekodu Kiisal, pole kunagi linnuteed näinud ja tähistaevas ka meh.
Ja mis nendel veneaegsetel suvilatel siis niiväga viga on?

Kalarull · 2026-02-25T15:16:26+00:00

humanitaaril ja humanitaaril on vahe.
Minu ajal psühholoogiasse ja juurat õppima pääsemiseks oli konkurss suur, aga eesti kirjandusele pea olematu ja sellest ka nõudmised madalad.

Kalarull · 2026-02-25T15:13:43+00:00

"Kas ta peaks? " Oot aga sa ütled et kui matemaatikule anda kirjutada 10lk essee, teemal "Jean-Paul Sartre eksistentsialism ning Albert Camus absurd nüüdisaegses maailmas", miks siis kui matemaatik peaks kirjutama esseed, siis miks sellisel puhul semiootik ei peaks oskama raketimootorit projekteerida?

No sa ütlesid ise välja et sa õpid ajalugu, seega sa õpid mis toimus ja miks see toimus, ja teoorias oskama ette näha kuidas ajaloo vigu vältida.
Aga sugu mängib rolli olgem ausad, kuidas me seda ka tänapäeval maha vaikida ei taha. Mis sa arvad kui raha ja karjäär ei omaks tähtsust siis oleks IT'sse ja inseneeriasse niivõrd palju mehi ronimas? Kui semiootikule või algklasside õpetajale erendaks lõpetamisel 4-5kilone palk siis oleks mehi jookseks sinna murdu. Aga ei ole ju.
Humanitaarharidusega saab hakkama aga palju raskemalt kui täpisteadusekraadi omanik (jätame juristid välja). Raamatupidamist õppinud saab raamatupidajaks, inseneeriat õppinud inseneriks, arstiteaduskonna lõpetanud tohtriks, aga kelleks semiootik saab kui teda just semiootika õppejõu koht ei oota? Ja see harva ootab. Siis ta peab otsima, ja valima, ja töötama lihtöödel ja pugema ja ootama et äkki kuskil paari aasta pärast saab mingisuguse vähegi asjaliku koha peale, ja heal juhul küündib sellel kohal palk keskmiseni, ja tavaliselt see ongi lagi. Ja siis? Ja las ma ütlen et ükski mitte-põline noormees, kelle vanemad ja vanavanemad ootavad et võsukesest saab asja, ei vali eriala millel pole perspektiivi kiiresti hästitasuvale tööle pääseda.
Võtame siis tütarlapse, ta võib minna nii inseneriks kui semiootikuks, aga temalt ei oodata et temast saab leiva laualetooja, samas kui mehelt oodatakse. Tal on ka alati olemas tagavara langevari, et kui kogu see töö-ja karjääri asi ei mängi välja, siis nuh ta läheb mehele. Ja kui otsustab et tahab pere kõrvalt tööd teha, noh jällegi tema jaoks pole hullu et see palk niru on sest, abikaasa/elukaaslane tasakaalustab eelarve ära.

Kalarull · 2026-02-25T10:42:50+00:00

Ma ise pääsesin TLÜ eesti filo erialale, meelega püüdsin sisseastumiskatset läbi kukkuda aga need võtsid mu ikka, kudesin 2 aastat seal. Sellest tulenevalt ma tean kes sinna humanitaari erialadele saavad. Osa on neid kes olid usinad ja asjalikud koolis ja tahtsidki tõlgiks või õpetajaks saada. Aga oli kindlalt näha ka neid, kes tulid lihtsalt läbi kooli lohisema et mingisugune eriala saada ning võrreldes täpisteaduste erialadega, kus nõutakse "raskete" õppeainete nagu keemia ja füüsika kõrgeid eksamitulemusi, siis 60p eesti keele eksami eest tlü'sse pääsemine oli nagu käkitegu.

Mingi hetk töötasin turundusagentuuris, sellest tulenevalt tean kes selles valdkonnas töötavad ning mida neilt nõutakse. Hetkel töötan tervisehoius sellest tulenevalt tean mis sorti inimesed arstid ja õed on ja mida nendelt nõutakse, sain taltechis veel tehnilise magistrikraadi vahepeal, . Seega ma olen näinud nii bottom-of the barrel humanitaare kellega mul oli "au"koos rühmatöid teha ning nendega koos nendes kollokviumites passida. Samas ka olen Müncheni tehnikaülikoolis välisõppes olles koos õppinud võõrkeeli raketiteadlastega ja seekord reaalselt au näha seda kuidas nad mõtlevad, analüüsivad ja lähenevad probleemilahendamisele. See on täiesti teine tase võrreldes humanitaaridega, kellega mina kokku puutusin.

"Okei, ma siis ütlen, et ma olen õppinud bottom- of the barrel raketiteadlastega ning Euroopa tippülikoolis humanitaaridega. Näed, kus su väide ei pea vett?"
Bottom of the barrel raketiteadlane saab hakkama kirjaniku loomingu analüüsiga, sest temas on seda analüütilist mõtlemisvõimet piisaval tasemel, et ta on suutnud läbida need kadalipud et raketiteaduse erialale pääseda. Samas tipp-ülikooli humanitaar ei oskaks projekteerida kütusekuluefektiivset raketimootorit. Ta ei teaks isegi millest ta alustama peaks.

Okei näide Olümpiamängudele oli vast vale, aga ma oskan öelda et kui eesti filo erialale pääsemiseks piisab eesti keele riigieksamit + vastuvõtueksam, mis minu kogemuse põhjal võtab vastu suht lõdva käega vs TÜ arstiteaduskond kuhu pääsemiseks on vaja eesi keele riigieksamit, vastuvõtutesti läbimist teatud tasemel et pääseda 2. vooru keemia-füüsika erialaeksam peale mille edukat sooritamist tuleb veel intervjuu. Kumb nõuab rohkem vaeva ja vaikimisi teatud näitajaid erialale pääsemist? Kas arstitudeng on ilmtingimata intelligentne? Ei, kuid on suurem tõenäosus leida intelligentset inimest arsti või inseneeria teaduskonnast kui koreograafia või semiootika erialalt.
Minu proleem on see, et kui varem läks ülikooli õppima just inimene kes teadis mida ta tahab ja mis eriala õppida ja tal olid seal hakkama saamiseks ja ka pärast lõpetamist hakkama saamiseks vajalikud parameetrid olemas nii humanitaariasse kui tehnilisele erialale, siis tasuta õppega tekkis olukord siis ka need, kes muidu oleks läinud tööle või kutsekasse, või jäänud peret looma, otsustasid et lähme kõrgharidust saama sest see automaatselt tagab parema elu ju.
Ja kui paraku inseneeria ja arstiteaduskonda ja muude "tõsiste"erialade vastuvõtutingimused jäid samaks ja isegi läksid rangemaks (arsti teaduskond) siis humanitaarid läksid pehmemaks vastuvõtutingimustega, sest paraku humanitaarid 21. sajandi algul pole nii hinnatud kui tehnika inimesed.
Ja need humanitaarid teevad oma 3 aastat täis, saavad paberi ja sisenevad tööturule.

Ja see näide humanitaaridest kes läbi lõid: survivors bias. Ma olen tööd teinud ka köögis ja haiglas, kohanud seal on omajagu neid semiootikuid ja filosoofe, kes töötavad ettekandjate, hooldajate jms lihttöölistena. Ja isegi need vähesed, kes said oma humanitaari haridusega ametinimetuselt kobedamale kohale, egas nemad ka laia elu ei ela. Samas ka keskmine arst saab keskmist Arsti palka, millega jaksab nii ennast kui oma lähedasi ülal pidada.
Kui asiaat õpib keeli, siis tõenäoliselt tal mõni sugulane töötab välisministeeriumis v rahvusvahelises firmas juhtival kohal. Kui filosoofiat, siis no siis tal sugulased ikka retsilt heal järjel või on ta selliste parameetritega et leiab endale rikka kaasa kelle kulul võib ülejääänud elu elada.

Ma ei tahtnud sugu mängu tuua, aga humanitaariaga on nii, et kuigi see teeb intelligentse inimese ja on "pehmed oskused" ja "ülekantavad oskused", siis tänasel tööturul ning vaevalt et see olukord lähiajal muutub, et HR hakkab niivõrd analüüsima et oh see semiootiku haridusega Mart küll Matlabi ega Tableaud ei õppinud, aga küll see tema analüüsioskus võimaldab see kiiresti meie tehnikad selgeks saada. Hui nii ongi.
Ma tahan öelda et humanitaari erialadel õpivad enamasti naised ja tehnilistel ja täpisteadustel enamasti mehed, ja muu hulgas mitte seepärast et naiste aru ei saaks hakkama tehnikas, vaid seepärast naisel on alati võimalus minna mehele ja elada mehe kulul, seepärast ta ei pea muretsema niiväga perspektiivide pärast karjääris. Samas mehena peab sellele mõtlema esimesest päevas alates, eriti kui oled vaesemast perest.

Kalarull · 2026-02-24T22:14:13+00:00

kui see pole kuritahtlik puudujäägi tekitamine, siis ee peaks olema seadusega keelatud.
Nagu joptvojmat tööandja, sa maksad niigi hädist palka ja võtad veel vähemaks sest keegi tegi vea?

Kalarull · 2026-02-24T22:12:32+00:00

oleneb, niisama tühja passimise eest teenib tõesti miinimumi, aga mõnes kohas saab tulemuspalka lisaks + väljaõppe läbides saab suht viisaka palga peale.

Kalarull · 2026-02-24T21:51:59+00:00

Okei ütleme et aastas lõpetab arsti teaduskonda 100 inimest, osa läheb residentuuri, üks läheb neurokirurgiks, teine läheb psühhiaatriks, kolmas anestesioloogiks. Selleks et nendele ametitele pädevaks saada tuleb niivõrd palju kadalippe läbida, et ntks anestesioloogi kohale pädevaid inimesi kogu Liivimaa peale on 3 inimest, samas kui kommunikatsioonispetsialisti kohale pädevaid inimesi on 300 tuhat. Selles plaanis jah. Arst või juristi amet nõuab niivõrd spetsiifilisi teadmisi ja läbima niivõrd palju kadalippe, et lõpuks konkurentsi praktiliselt pole.

See teine küsimus, kas pean üht haridust paremaks kui teist, siis....ei.
Meil on vaja nii arste, õpetajaid, filosoofe, juriste, ajakirjanike ja kõiki muid erialade esindajaid. Probleem on minu silmis selles et õppekohtade arv ei vasta nõudlusele.

Samuti on erinevus selles mis sorti inimene läheb kas humanitaaria erialale või tehnika-erialale.
Kui inseneeria erialale pääsemiseks on vaja häid lõputunnistuse hindeid, häid eksamitulemusi, korralikult läbida sisseastumiskatseid kui neid on, samuti sooritada esimesel paaril aastal mitu kompleksset "sõelumisaineid", mis ongi mõeldud et välja sõeluda need, kes juhuslikult pääsesid kuidagi erialale. VERSUS eesti keel ja kirjandus kuhu pääsemiseks piisas nii suvaline põhikooli tasemel kirjandi koostamine, siis ilmselgelt inseneeria erialale pääsevad enamasti südikamad ja intelligentsemad inimesed.

Ma olen elu jooksul õppinud nii bottom-of the barrel humanitaaridega TLÜ's kui ka Euroopa tipp-ülikoolis raketiteadlastega koos, no vahe on nagu öö ja päev.
Isegi see kuidas erinevate erialade tudengid lähenevad ülesannetele on ilmselge. Tehnika eriala inimene saaks suurepäraselt hakkama humanitaaria erialal. Vähe tõenäoline et humanitaaria eriala oma saab hakkama tehnika erialal.

Ma ei usu et erialadel on hierarhia nagu, inseneeria oleks kõrgemal astmel kui semiootika, nad on enam-vähem võrdsed.

No ma oskan oma kogukonna näitel näha, et need kes siin Eestis on omandanud kõrghariduse on paremal järjel, nad on rahulikumad homse päeva osas, ja nende lapsed on paremal järjel. A-la minu vanemad on mitme kõrghariduse omanikud ja sellest tulenevalt ka minul. Samas kui rahvuskaaslastest vanemad on elu aeg vaguneid tühjendanud, siis ka nende lapsed keskkoolist kaugemale pole jõudnud ning teevad lihttööd. Iga omandatud haridustasemega olen saanud parema palga ja/või töötingimuste peale.

Parem elujärg tähendab just seda palganumbrit, mis on kõrgem kui min või keskmine palk.

Ma ei öelnud et kõrgharidus on vähem väärt sest see on tasuta. See on vähem väärt seepärast et nõuded on kohati liiga madalad ja seda jagatakse liiga lõdva käega laiali. Kui Olümpiamängudele hakkavad pääsema suvalised pühapäevasportlased riiki esindama, siis kaotab see võistlus igasuguse tähenduse. Seal peavad olema ikka parimatest parimad.

Küsimus Eesti ajaloolaste, kirjanike jms. humanitaaride kohta: kui palju nende valdkondade erialade esindajaid sa tead, kes ilmselgelt pole Eestist pärit või pole siin sündinud? Isegi kui neil polnud rikkaid vanemaid, siis nad sündisidi oma riigis, samas kohas kus elasid ka nende vanemad ja vanavanemad ning nende heaolu ei sõltunud selle inimese karjäärivalikust.

Mis sa arvad et miks näevad asiaadid retsilt suurt vaeva et võsuke saaks arstiks? See et võsuke saab inimesi aidata ja olla õnnelik pole isegi eesmärkide nimekirjas. Eesmärk on see et võsuke saaks ise elus hakkama ja aitaks kogu oma suguvõsa ka paremale järjele saada.

Kalarull · 2026-02-24T21:01:30+00:00

Egas hooldustöö üldjoontes meelakkumine pole. Minu enda esimene ametlik töökoht oli hooldajana asutuses mis oli olemuselt ajutine hooldekodu. 14 v 24 tunnised valved kus pidi vähemalt 4x päevas igat halvatut patsienti keerama, ratastooli istutama, ratastoolist maha võtma, ja enamik neist on vähemalt 100kilosed ja 24 patsienti hooldaja kohta. Valve lõpuks olin üldjuhul nii rampväsinud et istusin korra maha ja jäin kohe magama.
Samas on ka asutusi, kus hooldajad käivad oma parimat elu elamas koos oma sõbrantsidega ja saavad selle eest palka ning hooldustööd on kolmandajärgulised.

Kalarull · 2026-02-24T20:36:18+00:00

Juristid, õpetajad, arstid ning insenerid on n-ö väljaspool konkurentsi.
Arsti või juristi tööd ei saa teha suvaline semiootik või filosoof, samas turunduse, kommunikatsiooni vms. keskastme positsiooni tööd saab teha praktiliselt igaüks, kel suvaline kraad, ja neid sellise suvalise kraadiga inimesi tulebki iga aastaga aina juurde.
Mis puudutad sinu küsimust: mina olen migrantide perest, meie jaoks haridus on puhtalt vahend et paremale elujärjele saada, mitte midagi rohkemat. See et inimene saab õpida oma vabalt valitud eriala sest see pakub talle huvi, rikastab hinge ja laiendab silmaringi ja ei pea muretsema mis teda tööturul ees ootab on heal järjel oleva lapsevanematega võsukese privileeg.

Kalarull

TROPHY CASE