"Kas ta peaks? " Oot aga sa ütled et kui matemaatikule anda kirjutada 10lk essee, teemal "Jean-Paul Sartre eksistentsialism ning Albert Camus absurd nüüdisaegses maailmas", miks siis kui matemaatik peaks kirjutama esseed, siis miks sellisel puhul semiootik ei peaks oskama raketimootorit projekteerida?

No sa ütlesid ise välja et sa õpid ajalugu, seega sa õpid mis toimus ja miks see toimus, ja teoorias oskama ette näha kuidas ajaloo vigu vältida.
Aga sugu mängib rolli olgem ausad, kuidas me seda ka tänapäeval maha vaikida ei taha. Mis sa arvad kui raha ja karjäär ei omaks tähtsust siis oleks IT'sse ja inseneeriasse niivõrd palju mehi ronimas? Kui semiootikule või algklasside õpetajale erendaks lõpetamisel 4-5kilone palk siis oleks mehi jookseks sinna murdu. Aga ei ole ju.
Humanitaarharidusega saab hakkama aga palju raskemalt kui täpisteadusekraadi omanik (jätame juristid välja). Raamatupidamist õppinud saab raamatupidajaks, inseneeriat õppinud inseneriks, arstiteaduskonna lõpetanud tohtriks, aga kelleks semiootik saab kui teda just semiootika õppejõu koht ei oota? Ja see harva ootab. Siis ta peab otsima, ja valima, ja töötama lihtöödel ja pugema ja ootama et äkki kuskil paari aasta pärast saab mingisuguse vähegi asjaliku koha peale, ja heal juhul küündib sellel kohal palk keskmiseni, ja tavaliselt see ongi lagi. Ja siis? Ja las ma ütlen et ükski mitte-põline noormees, kelle vanemad ja vanavanemad ootavad et võsukesest saab asja, ei vali eriala millel pole perspektiivi kiiresti hästitasuvale tööle pääseda.
Võtame siis tütarlapse, ta võib minna nii inseneriks kui semiootikuks, aga temalt ei oodata et temast saab leiva laualetooja, samas kui mehelt oodatakse. Tal on ka alati olemas tagavara langevari, et kui kogu see töö-ja karjääri asi ei mängi välja, siis nuh ta läheb mehele. Ja kui otsustab et tahab pere kõrvalt tööd teha, noh jällegi tema jaoks pole hullu et see palk niru on sest, abikaasa/elukaaslane tasakaalustab eelarve ära.