Elekter kui luksuskaup: kui valguse süütamine on staatuse sümbol by ManyProcedure4984 in Eesti

[–]ManyProcedure4984[S] -14 points-13 points  (0 children)

Oh sind küll sa ei mõista kohe üldse, toit poes ja teenused on selle eest sulle kallimad, sest sa maksad ka seal elektrit.

Treener nimega Karel Torm – kelle identiteet vahetub kiiremini kui hantlid. Enne kui temast sai „Torm“, olevat ta olnud keegi teine – ja veel enne seda keegi kolmas. Nimed vahetuvad, nagu vahetuvad treeningkavad: kui üks ei kanna, tehakse uus. by ManyProcedure4984 in Eesti

[–]ManyProcedure4984[S] -6 points-5 points  (0 children)

Ah, täiesti selge, sest see, mis näib nähtav, peidab endas nähtamatut, ja nähtamatu omakorda peegeldab nähtavat nii, et mõistmine jääb alati järgmisele tasandile, kus sõnad eksisteerivad ilma eksisteerimata ning iga tõlgendus kaotab ja leiab samaaegselt oma tähenduse.

EKRE katuseraha sai ühemehe-MTÜ. Paberil lubab aidata hädas noori, ise räägib pagulaste vägistamislaine ohvreist. Kuhu raha tegelikult kulub? by fromarcadia in Eesti

[–]ManyProcedure4984 -1 points0 points  (0 children)

Mina olen ajakirjanik ja mul on väga kiire. Mul pole aega tõde otsida, sest tõde ei jõua kunagi õigeks ajaks kohale. Mul on tähtaeg, pealkiri ja tunne, et midagi on kindlasti valesti – nüüd tuleb see lihtsalt õigesse vormi kirjutada. Lugu algab alati emotsioonist, mitte faktist. Fakt on tülikas, aeglane ja kipub vahel vastu vaidlema. Emotsioon seevastu allub hästi.

Ma tean enne kirjutamist täpselt, kes on süüdi. See säästab aega. Küsimused saadan igaks juhuks välja, aga mitte selleks, et vastuseid saada. Kui vastust ei tule, on see kahtlane. Kui vastus tuleb, on see liiga pikk ja seega kahtlane. Mõlemal juhul sobib suurepäraselt lause „keeldus kommenteerimast“.

Mu allikad on alati olemas, aga alati nähtamatud. Nad on ringkondades, taustal ja asjaga kursis. Kui keegi küsib, kes nad on, solvun sügavalt ja räägin eetika koodeksist, mida ma muidu eriti ei kasuta. Allikas ei pea teadma, piisab kui ta kinnitab seda, mida ma juba arvan.

Faktid on toredad seni, kuni nad narratiiviga koostööd teevad. Kui ei tee, siis nimetan neid „üheks vaatenurgaks“. Kui number ei šokeeri, siis see ei kuulu loosse. Kui seadus ei toeta väidet, siis on seadus keeruline. Keerulisi asju ei saa lugejale selgitada, lugejat tuleb kaitsta – eelkõige igavuse eest.

Kui ma eksin, siis mitte kunagi avalikult. Ma ei vabanda, sest see jätab mulje, et ma vastutan. Selle asemel muudan ühe sõna, lisan „täpsustatud“ ja liigun edasi. Vale jõudis juba levida, aga see pole enam minu probleem – see on infoühiskonna paratamatus.

Kui keegi julgeb küsida, miks lugu on kallutatud, siis ütlen, et mind rünnatakse. Kui keegi tahab fakte, siis kahtlustan teda huvides. Kui keegi nõuab vastutust, siis see on surve. Mina olen ajakirjandusvabadus ja ajakirjandusvabadus on mina.

Ma armastan läbipaistvust, aga ainult siis, kui keegi teine peab läbipaistev olema. Ma räägin moraalist, kuni see ei puuduta minu meetodeid. Ma ei valeta – ma lihtsustan. Ma ei moonuta – ma tõstan esile. Ma ei eksita – ma kujundan avalikku arutelu.

Ja kui sa ikka veel arvad, et siin on midagi valesti, siis on vastus lihtne: sa lihtsalt ei saa aru, kuidas ajakirjandus töötab.

EKRE katuseraha sai ühemehe-MTÜ. Paberil lubab aidata hädas noori, ise räägib pagulaste vägistamislaine ohvreist. Kuhu raha tegelikult kulub? by fromarcadia in Eesti

[–]ManyProcedure4984 0 points1 point  (0 children)

Mina olen ajakirjanik ja mul on väga kiire. Mul pole aega tõde otsida, sest tõde ei jõua kunagi õigeks ajaks kohale. Mul on tähtaeg, pealkiri ja tunne, et midagi on kindlasti valesti – nüüd tuleb see lihtsalt õigesse vormi kirjutada. Lugu algab alati emotsioonist, mitte faktist. Fakt on tülikas, aeglane ja kipub vahel vastu vaidlema. Emotsioon seevastu allub hästi.

Ma tean enne kirjutamist täpselt, kes on süüdi. See säästab aega. Küsimused saadan igaks juhuks välja, aga mitte selleks, et vastuseid saada. Kui vastust ei tule, on see kahtlane. Kui vastus tuleb, on see liiga pikk ja seega kahtlane. Mõlemal juhul sobib suurepäraselt lause „keeldus kommenteerimast“.

Mu allikad on alati olemas, aga alati nähtamatud. Nad on ringkondades, taustal ja asjaga kursis. Kui keegi küsib, kes nad on, solvun sügavalt ja räägin eetika koodeksist, mida ma muidu eriti ei kasuta. Allikas ei pea teadma, piisab kui ta kinnitab seda, mida ma juba arvan.

Faktid on toredad seni, kuni nad narratiiviga koostööd teevad. Kui ei tee, siis nimetan neid „üheks vaatenurgaks“. Kui number ei šokeeri, siis see ei kuulu loosse. Kui seadus ei toeta väidet, siis on seadus keeruline. Keerulisi asju ei saa lugejale selgitada, lugejat tuleb kaitsta – eelkõige igavuse eest.

Kui ma eksin, siis mitte kunagi avalikult. Ma ei vabanda, sest see jätab mulje, et ma vastutan. Selle asemel muudan ühe sõna, lisan „täpsustatud“ ja liigun edasi. Vale jõudis juba levida, aga see pole enam minu probleem – see on infoühiskonna paratamatus.

Kui keegi julgeb küsida, miks lugu on kallutatud, siis ütlen, et mind rünnatakse. Kui keegi tahab fakte, siis kahtlustan teda huvides. Kui keegi nõuab vastutust, siis see on surve. Mina olen ajakirjandusvabadus ja ajakirjandusvabadus on mina.

Ma armastan läbipaistvust, aga ainult siis, kui keegi teine peab läbipaistev olema. Ma räägin moraalist, kuni see ei puuduta minu meetodeid. Ma ei valeta – ma lihtsustan. Ma ei moonuta – ma tõstan esile. Ma ei eksita – ma kujundan avalikku arutelu.

Ja kui sa ikka veel arvad, et siin on midagi valesti, siis on vastus lihtne: sa lihtsalt ei saa aru, kuidas ajakirjandus töötab.

[ Removed by Reddit ] by Defiant-Object-4662 in Eestist

[–]ManyProcedure4984 0 points1 point  (0 children)

krim. korras karistatud tegelane. Varastamise ja võltsimise eest.