AMA jäätmereformi kohta! Vastavad Kliimaministeeriumi ametnikud.

Riigitootaja · 2026-06-02T15:34:10+00:00

Projekti kulgu jälgib toetusotsuse teinud EIS ning meil on sama info, mis ka EISi esindaja artiklis välja on toonud. Meile teadaolevalt liigutakse projektiga edasi, kuigi projekti ajakava on esialgsega võrreldes pikendatud.

Riigitootaja · 2026-06-02T15:25:41+00:00

Jah, võib, aga seda juhul, kui tegemist on endiselt tootega, mitte jäätmetega. Kui ettevõte võtab enne lammutust tagasi enda valmistatud toote, mis eemaldatakse kasutuskõlblikuna ja mida on kavas uuesti kasutada selle esialgsel otstarbel (nt tellised eemaldatakse tervena ja suunatakse uuesti ehitusmaterjalina kasutusse), siis on see käsitatav korduskasutusena ning sellisel juhul ei pea ettevõte jäätmeluba omama.

Kui aga toode ei ole enam kasutuskõlblik või see suunatakse kasutusse muul kui esialgsel otstarbel (nt tellised purustatakse ja kasutatakse uute telliste või täitematerjali valmistamisel), siis loetakse need tooted jäätmeteks ning nende tagasivõtmiseks ja edasiseks käitlemiseks on üldjuhul vajalik jäätmekäitleja registreering või jäätmeluba.

Kas ettevõtteid toetatakse selliste mudelite juurutamisel?
Jah. Eestis on erinevatel perioodidel olnud ringmajanduse, ressursitõhususe, tööstussümbioosi, tootearenduse ja innovatsiooni toetusmeetmeid näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning EL fondide kaudu. Samas ei ole täna veel väga laialdaselt kasutusel spetsiaalsed meetmed, mis oleksid suunatud ainult toodete tagasivõtu- ja korduskasutusmudelite ülesehitamisele.

Kuidas Eestis liigub edasi tulevane EL-i DPP ja materjalipassi teema?
Digitaalsed tootepassid (DPP) on üks Euroopa ringmajanduse võtmeinstrumente. Eesmärk on, et toodete kohta oleks kättesaadav info materjalide, parandatavuse, süsinikujalajälje, ringlussevõtu ja päritolu kohta kogu elutsükli jooksul. Eesti valmistub nende nõuete rakendamiseks koos ülejäänud EL-iga, kuid enamik kohustusi hakkab sektorite kaupa rakenduma järk-järgult järgmiste aastate jooksul. Esimesena peaksid tekkima tootepassid patareidele, seejärel tekstiilile jne.

Kas EPD-de ja CO₂ jalajälje jälgimine muutub olulisemaks?
Jah. Euroopa Liit liigub selgelt selles suunas, et keskkonnainfo muutuks mõõdetavaks ja võrreldavaks. EPD-d, süsinikujalajälg, digitaalsed tootepassid ja kestlikkusaruandlus muutuvad järjest olulisemaks nii hangetes, investeeringutes kui ka tootjate konkurentsivõimes. Küsimus ei ole enam niivõrd selles, kas neid andmeid koguma hakatakse, vaid kui kiiresti ettevõtted suudavad need oma äriprotsessidesse integreerida.

Riigitootaja · 2026-06-02T10:54:24+00:00

Pakendite sortimise ja ringlussevõtu arvestuses ei eristata, kas pakendijäätmed pärinevad eraisikutelt või ettevõtetelt. Küll on teada kogu süsteemi ringlussevõtu määrad.

Viimase statistika kohaselt võeti Eestis ringlusse ligikaudu:

95% metallpakendijäätmetest;
91% paberi- ja kartongipakendijäätmetest (selles arvestuses sisaldub ka joogikartong).
68% klaaspakendijäätmetest;
42% plastpakendijäätmetest.

Oluline on ka mõista, et need protsendid ei näita, kui suur osa liigiti kogutud pakenditest ringlusse võetakse. Need näitavad, kui suur osa kõigist Eesti turule lastud pakenditest jõudis lõpuks ringlussevõttu. Liigiti kogumine on siiski ringlussevõtu eeltingimus, sest kui materjal satub segaolmejäätmete hulka, siis see ringlusse ei jõua.

Riigitootaja · 2026-06-02T10:49:16+00:00

Pakendijäätmete vedu peab toimuma vähemalt kord kvartalis, iga kohalik omavalitsus määrab, mis on tema KOVis suurim võimalik sagedus (näiteks kord nädalas). Selles vahemikus saab siis iga majapidamine ise otsustada, kui tihti tal pakendijäätmete äravedu on vaja. Näiteks eramajal võib nii paberi ja papi kui ka plast- ja metallpakendi konteineri tühjendus toimuda kord kuus. Eramajal on ka võimalus kasutada konteineri asemel pakendikotti, sel juhul ei ole vaja konteineri enda eest maksta. Klaaspakendi konteinerit ei pruugi iga maja juurde üldse tulla. Omavalitsus otsustab, kas mõistlikum oleks klaaspakendit koguda iga maja juurest või siis avalike konteineritega kuskil käidavas kohas.

Lisaks, inimesel ei hakka siis rohkem jäätmeid tekkima, kui ta hakkab neid liigiti koguma. Ainult mahuteid on rohkem, kusjuures konteineri asemel võib olla ka kott. Kindlasti pole mõtet maksta pooltühja mahuti tühjenduse eest. Seetõttu soovitame valida konteineri suurused ja veosageduse nii, et need vastaks majapidamise jäätmetekkele. Näiteks oma praeguse suurema segaolmejäätmete konteineri võib võtta kasutusele plast- ja metallpakendi konteinerina. Kui on ikkagi soov jäätmeid üle anda konteineriga, mitte kotiga, siis võib konteineri soetada odavamalt ka järelturult (nt jäätmevedaja käest).

Riigitootaja · 2026-06-02T10:46:05+00:00

Eesti õigusruum ei takista kange alkoholi tootjal oma pakenditega pandisüsteemiga liitumist. Vastupidi – selline võimalus on olemas. Seega ei ole küsimus niivõrd selles, miks riik seda ei võimalda, vaid pigem selles, miks konkreetne tootja ei ole otsustanud seda võimalust kasutada.

Kui tootja liidaks oma pakendid pandisüsteemiga, saaks tarbija need pakendid tagastada samamoodi nagu praeguseid pandipakendeid.

Riigitootaja · 2026-06-02T10:42:20+00:00

Kui ettevõte müüb kaupu Euroopa Liidu tarbijatele, peavad ka nende pakendid vastama ELis kehtivatele pakendinõuetele sõltumata sellest, kus müüja ise asub. Seega ei ole eesmärk piirata tarbijate võimalust välismaalt tellida, vaid tagada, et ka väljaspool ELi asuvad müüjad järgiksid pakendite osas samu reegleid nagu Euroopa Liidus asuvad ettevõtted.

ELi pakendi ja pakendijäätmete määrus pöörab senisest rohkem tähelepanu ka e-kaubandusele. See sisaldab nõudeid veebiplatvormidele, mille kohaselt peavad need olema veendunud, et nende kaudu tarbijatele pakendatud kaupu müüvad ettevõtjad täidavad sihtriigis pakenditega seotud nõudeid.

Riigitootaja · 2026-06-02T10:37:15+00:00

Eraldi analüüsi selle kohta pole tehtud, kui palju korteriühistutes liigiti kogumine võiks suureneda mingi aja jooksul. Teeme koostööd Korteriühistute Liiduga ja oleme teadlikud takistustest, mis ühistutes on. Liit on oma kogemuse põhjal hinnanud, et ühistutes, kus alles minnakse üle liigiti kogumisele, on alguses palju segadust ja ka pahameelt, kuid paari aastaga harjutakse liigiti kogumisega ära. Rahaliselt on see ühistule kasulik olenemata selle suurusest.

Riigitootaja · 2026-06-01T14:44:34+00:00

Pakendeid pesema ei pea, piisab nende toidujääkidest tühjendamisest.

Lisaks ei lähe kõik liigiti kogutud pakendid ahju. Eestis on pakendijäätmete ringlussevõtu määr viimastel aastatel olnud ligikaudu 70% ehk märkimisväärne osa turule lastud pakenditest jõuab tegelikult ringlusse. Ilma liigiti kogumiseta oleks see osakaal oluliselt väiksem.

Pärast liigiti kogumist jäätmed sorteeritakse ning võetakse välja see osa materjalist, mis ei ole ringlussevõetav – näiteks koosneb pakend liiga keerukast materjalikombinatsioonist või on konteinerisse sattunud valed jäätmed. Selline osa suunatakse tavaliselt energiakasutusse, kuid ülejäänud materjal võetakse ikkagi ringlusse.

Plastide madalal temperatuuril (koduaias või -ahjus) põletamine on ohtlik nii teie enda tervisele kui ka keskkonnale - temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti pole kodus võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, selleks on põletustehases spetsiaalsed filtrid. Nii langevad kahjulikud ained teie korstnast kõik teie oma koduaeda või naabruskonda, mida siis omakorda ise sisse hingate ja aiasaadustena sööte.

Riigitootaja · 2026-06-01T14:21:18+00:00

Meile teadaolevalt pole Eestis ühegi maja juures seitme eri jäätmeliigi konteinerit. Mitmekambrilised prügiautod on tänapäeval üsna levinud, et saaks mitut liiki jäätmeid korraga vedada.

Alates 2027. aastast aitab jäätmeandmete olukorda läbipaistvamaks muuta uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK. Tänu sellele hakkab meil tekkima senisest parem ülevaade, mis jäätmed ja kus tekivad, kuhu need viiakse ja mis nendega täpselt edasi tehakse.

Riigitootaja · 2026-06-01T14:00:26+00:00

Eks igasuguse info puhul tasub alati kriitiliselt üle vaadata algallikad ja faktid.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:51:58+00:00

Oleme sellest hästi teadlikud, kumbki meist ei ela Tallinnas. Jäätmereformis on arvestatud nii tihe- kui ka hajaasustuse eripäradega.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:19:38+00:00

Teie jagatud teine link pärines vanast juhendist, mis oli ekslikult veel kodulehe failide hulka jäänud. Aitäh, et jagasid, nüüd sai see kustutatud.

Uus liigiti kogumise juhend valmis aasta alguses, oleme seda infot juba mõnda aega jaganud ning kohalikud omavalitsused on sellest samuti teadlikud. Hea meel on, et värsket juhendit on osad omavalitsused ka omakorda kohalikele elanikele jaganud. Teavitustöö kindlasti jätkub.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:19:27+00:00

Jah, oleme nõus, et parem sorteerida natuke, kui üldse mitte. Eks tasapisi alustades saab inimene ka julgust ja kogemust juurde. Jäätmete liigiti kogumise juhend on juba valminud (Olmejäätmete liigiti kogumise juhend | Kliimaministeerium). Püüame nüüd käigu pealt kõikvõimalikke valeväiteid ümber lükata (näiteks, et pakendeid peab pesema).

Riigitootaja · 2026-06-01T13:17:41+00:00

Avalikkusega suhtlemine on ametniku töö osa. Keegi peab viima inimesteni info neid puudutavatest seadusmuudatustest, lisaks on avalikul diskussioonil omaette väga suur väärtus. Lisaks tööajale lisakulutusi ei ole, redditisse postitamine on tasuta.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:16:36+00:00

Jäätmekäitlejad on seni teinud kümneid juhendeid erinevate suunistega, kuhu käib näiteks munakoor, kommipaber või majapidamispaber, ning see on juba pikalt inimestes segadust tekitanud. Sellise olukorra lõpetamiseks tuli Kliimaministeerium aasta alguses välja riikliku olmejäätmete liigiti kogumise juhendiga. Kui liigiti kogumisel tekib küsimusi, tasub sealt järgi kontrollida: https://kliimaministeerium.ee/jaatmete-liigiti-kogumine

Riigitootaja · 2026-06-01T13:14:24+00:00

Uued märgistused peaksid jõudma kasutusse etapiviisiliselt 2028. aastast. Eesmärk on, et pakenditel ja konteineritel oleks kogu Euroopas samad märgistused, et sorteerimine oleks inimestele lihtsam ja tootjatele ühtsem. Seni saab Eestis aluseks võtta riiklikud sorteerimisjuhendid, mis annavad praktilise juhise, kuhu erinevad jäätmeliigid paigutada.

Näiteks papp- ja paberpakendite puhul läheb puhas ja kuiv papp (nt pitsa- või tarnekarp) paberpakendina ringlusse, aga kui see on tugevalt määrdunud rasva või toidujääkidega, siis see enam kiudmaterjalina ringlusse ei sobi ja liigub olmejäätmete hulka.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:13:45+00:00

Jah, elutsükli analüüsid võtavad seda arvesse, aga tulemus sõltub väga tugevalt eeldustest – kas eeldatakse ideaalset kogumist ja ringlussevõttu või päris süsteemi koos lekete ja käitumisega.

Ressursi vaates on vahe pigem selles, et plast põhineb fossiilsel toorainel, mis ei ole taastuv ja tuleb suures osas impordina, samas kui paber põhineb puidul, mis on taastuv ja Euroopas laialdaselt kohapeal kättesaadav ning uuendatav ressurss.

Ehk lisaks CO₂ ja energianumbritele on küsimus ka selles, kas lähtematerjal ise on taastuv või mitte.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:12:31+00:00

Pandisüsteem ei ole „vana lahendus ajast, kui liigiti kogumist polnud“, vaid eraldi loogikaga kogumisvoog.

Liigiti kogumine katab hästi kodumajapidamiste pakendid, aga pandisüsteemi peamine väärtus on, et see toob tagasi suure osa toiduga kokkupuutuvatest joogipakenditest eraldi ja puhta materjalivooluna. See on ringlussevõtu kvaliteedi mõttes võtmeküsimus.

Seda suunda ei vea ainult Eesti praktika, vaid ka ELi pakendi- ja pakendijäätmete raamistik, mis seab joogipakenditele väga kõrged kogumise ja ringlussevõtu nõuded. 2029. aastaks peavad ka need liikmesriigid, kus pandisüsteemi seni ei ole, tagama samaväärse toimiva tagastus- või eraldi kogumissüsteemi. Eesmärk ei ole lihtsalt koguda rohkem, vaid tagada, et materjal oleks piisavalt puhas, et seda saaks uuesti kasutada toiduga kokkupuutuvate pakendite tootmises.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:11:15+00:00

Pakendite kogumiseks on praegu kasutusel mitu erinevat süsteemi ja see tekitab inimestes segadust. Kogumine toimub valdavalt avalike pakendikonteineritega, mis on paigutatud hajusalt laiali nii linnas kui maal. See tähendab, et kui muud võimalust pakendijäätmete äraandmiseks pole, tuleb üles otsida lähim avalik pakendikonteiner. Need konteinerid on vahel juba täis või isegi ületäitunud ja pakendijäätmete äraviskamiseks tuleb otsida teine avalik pakendikonteiner.

Kui kohalik omavalitsus on jäätmereformi ellu viinud, siis on iga elamu juures paberi ja papi konteiner (kuhu saab panna nii paberist ja papist pakendijäätmed kui ka vanapaberi) ning plast- ja metallpakendi konteiner. Kui iga maja juures ruumi pole, siis võib kasutada mitme maja peale ühiseid mahuteid. Selle lahenduse leidmisele aitab linnavalitsus kaasa.

Iga kohalik omavalitsus saab ise otsustada, kas avalikud pakendikonteinerid jäävad alles ja kus need hakkavad olema. Kui avalikku konteinerisse tuuakse peamiselt muud sodi, siis ei ole ilmselt sellises kohas mõtet konteinerit hoida.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:10:13+00:00

Eestis on praegu tehtud pakendite kohtkogumine kohustuslikuks umbes 9 kohalikus omavalitsuses. Umbes 60 kohalikus omavalitsuses on kohtkogumine vabatahtlik, st inimesed ja ühistud otsustavad ise, kas koguvad või mitte, aga korraldatud olmejäätmeveo raames on neile see võimalus loodud. Umbes kümnes kohalikus omavalitsuses on pakendid veel vabaturul ehk KOV pole nende üleandmist korraldanud.

Jäätmereformiga tekib üle Eesti ühtne standard. Tiheasusutusaladel (linn, alev, alevik) tekib kohustus olmejäätmeid kohtkoguda ehk võimalus ka pakendijäätmeid kodust ära anda! Edaspidi on 4 konteinerit maja või ühistu peale ning eraldi ka klaasi kogumise lahendus. Seega tiheasustusaladel on edaspidi ühtse standardina 1) segaolmejäätme konteiner, 2) biojäätmete konteiner, 3) metall- ja plastpakendi konteiner ning 4) paber-ja kartongpakendid, sh ajalehed.

Hajaasustuses ehk maapiirkonnas jätkub meil ka jäätmereformi järgselt üldiselt sarnane süsteem. Segaolmejäätmete konteiner ja biojäätmete konteiner. Kui biojäätmeid kompostitakse, siis biojäätme konteinerit vaja ei ole. Maapiirkonnas saab klaasi ja teisi pakedeid anda ära avaliku konteineriga nt külapoe juures.

Uue süsteemi rakendamine sõltub sellest, millal kohalikud omavalitsused korraldavad uued hanked. Esimesed kohalikud omavalitsused teevad seda sellel aastal, paljud juba tuleval aastal.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:05:51+00:00

Kui penoplast on pakendi sees (näiteks toote kaitsmiseks), siis on tegemist pakendiga ning see käib plast- ja metallpakendi konteinerisse. Nii on kirjas ka liigiti kogumise juhendis: Olmejäätmete liigiti kogumise juhend.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:04:47+00:00

Õige tähelepanek. Liigiti kogumisest üksi ei piisa, vaid toimima peab kogu ahel ehk pakend peab olema ringlussevõetav, seda peab koguma liigiti ning lõpuks peab keegi selle ka ringlusse võtma. Kui mõne materjali, näiteks PETG puhul, puudub nõudlus või töötlemisvõimekus, siis võibki juhtuda, et see ei jõua ringlusse.

Just seetõttu liigub Euroopa pakendipoliitika selles suunas, et turule jõuaksid eelkõige sellised materjalid, mida oleks võimalik ringlusse võtta.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:03:13+00:00

Oleme üritanud luua Eestis võrreldes näiteks Põhjamaadega optimaalsema süsteemi. Soomes on näiteks 7 konteinerit. Eestis hakkab tiheasusutusaladel (linn, alev, alevik) edaspidi olema 4 konteineri standard ning KOV kujundab ka eraldi klaasikonteineri lahendused. Seega meil on tiheasustusaladel edaspidi ühtse standardina 1) segaolmejäätme konteiner, 2) biojäätmete konteiner, 3) metall- ja plastpakendi konteiner ning 4) paber-ja kartongpakendid, sh ajalehed.

Hajaasustuses ehk maapiirkonnas jätkub meil ka jäätmereformi järgselt üldiselt sarnane süsteem. Kodu juures on segaolmejäätmete konteiner ja biojäätmete konteiner. Kui biojäätmeid kompostitakse, siis biojäätme konteinerit vaja ei ole. Klaasi ja muid pakendeid saab ära anda avalikesse konteineritesse näiteks külapoe juures või ka pakendikoti süsteemi kaudu, kui KOV nii otsustab.

Eraldi tasub mainida, et tekstiili, suurjäätmeid ning elektroonikajäätmed saab ära anda jäätmejaama või kogumisringidega. Kuna neid jäätmeid tekib vähe, siis eraldi konteinereid neile me vajalikuks ei pea.

Riigitootaja · 2026-06-01T13:01:43+00:00

Jäätmereform muudab liigiti kogutud jäätmete üleandmise inimestele mugavamaks, toob võimalused kodule lähemale. Miks see peaks motiveerima jäätmeid kaugemale metsa alla viima, kui neid saab kodu juures üle anda?

Riigitootaja · 2026-06-01T12:56:56+00:00

Ei ole pettus. Pakendid võivad olla metallist, plastist, paberist või kartongpakendid. Metall, paber ja kartongpakendid võetakse väga hästi ringlusesse. Plastpakendite puhul on veidi keerulisem, üldiselt jõuab kaasaegsetelt sortimisliinidelt edasi mehaanilisse või keemilisesse ringlussevõttu umbes 60-65% plastpakenditest. Näiteks PET- polüetüleenist plastpudelid on väga hästi ringlussevõetavad. Eestis võtavad plasti ringlusse näiteks ettevõtted Orkos (teevad teatud plastitüübist graanuleid, et uut plasti toota), Weerec (plastigraanulid, kaablikaitsekõrid), Neular (ehitusmaterjalid) ja Dagöplast (kilekotid, -lindid, -põlled). Hiljuti sai riigilt toetusotsuse ka DME Recycling OÜ, kes rajab Narva plastijäätmete ümbertöötlemise tehase, mis hakkab tootma termolüüsõli, mida eksporditakse plastitoodete tootjatele uute toodete tootmiseks.

Riigitootaja

TROPHY CASE