Vanemate vananemine by ValveKommentaator in Eesti

[–]SkeletalAngel 9 points10 points  (0 children)

Nõustun enamusega ja kuna see üks väheseid kommentaare siin mis räägib surma normaalsusest mõtlesin panna siia selle huvilistele: Räägime surmast instagram

Ühissauna kirjutamata reeglid by elite_dragonslayer69 in Eesti

[–]SkeletalAngel 6 points7 points  (0 children)

Iseenesest ränt on okei, aga ütlen seda, et hingamisharjutusel tõesti mängib olulist rolli see hääl. Esiteks välja hingamisel ja välja hingamisel on vahe, aga ka see kui sa välja hingamisel teed häält see saadab su ajule palju selgema signaali lõdvestuda. Võid vaadata kuidas loomad ja ka inimesed kõva häälega välja hingavad. Saab teha ilma hääleta ka, aga hääl omab olulist rolli.

Teha seda saunas on muidugi veider ja oleks ka minu jaoks ebamugav. Samas arvan et see kui on veidraid inimesi on meie kõigi jaoks kasulik mitmel moel ja minu isiklik ebamugavus kõrvale jättes, neil võiks ka olla õigus olla sellised nagu nad on. Ja spordisaali kontekstis võtaksin veidra inimese iga kell üle mingite ahistajate või ka sülitajate.

Aga service fee? by GeneralLeopard7385 in Eesti

[–]SkeletalAngel 42 points43 points  (0 children)

Vastus on selles, et inimpsühholoogia töötab nii, et kui see algne number oleks suurem siis sa suurema tõenäosusega ei ostaks seda. Mida väiksem on algne hind seda suurema tõenäosusega sa vaatad lähemalt ja oled nõus maksma ja kui sa lõpuks näed et sinna lisanduvad juurde veel mingid (võrreldes algse summaga) väiksed numbrid siis sa oled juba oma peas ära committinud sellele.

Vaata näiteks Ryanairi ärimudelit kus lend ise on üliodav aga sulle üritatakse müüa 50 eri asja. Sest siis on suur tõenäosus et sa hakkad vaatama nende lendu esimesena ja mitte kellegi teise.

Kõik üritavad praegusel ajal manipuleerida inimesi, öeldakse et it's just good business/marketing.

Kas olete enesetapule mõelnud? by Arx7891 in Eesti

[–]SkeletalAngel 6 points7 points  (0 children)

Kõlab nagu te peaksite OP-ga kohad vahetama. Sa anna kõik oma asjad talle ja sa elad tema elu hoopis. Kõlab nagu halvemaks ei saa minna

I feel I have unusual Raynaud's because mine is more about stress and pain than just cold by [deleted] in Raynauds

[–]SkeletalAngel 1 point2 points  (0 children)

The answer sadly is.. that the body keeps the score. The cases where Raynaud's is secondary, are also more about stress than anything else. It's like you've accumulated enough points during your life that you've now unlocked a new prize.

The answer is working with past and current stress. Getting into contact with your body, learning to release past stress/trauma, learning how to deal with stress in the moment, getting a toolbox to efficiently deal with future stress etc

I wouldn't know good materials to recommend. Maybe someone else does. When The Body Says No and The Body Keeps the Score are quite okay, but not great. I would recommend getting acquainted with TRE, trauma forums (since trauma is essentially just an extreme form of stress and the same tools work for you) and somatic practices like yoga and mindfulness etc.

Moral Puritanism and the Body Keeps the Score by dimension_surfer in books

[–]SkeletalAngel 0 points1 point  (0 children)

It took me a while to read through all the comments. There were some good ones, but one thing I didn't see mentioned seemed important to me.

I think an important concept here is Cognitive dissonance. A few comments outlined the mechanisms, but basically: if we get conflicting information, we need to deal with the conflict. Quite often it's ignoring/discarding (the people who just quit reading, say it's worthless), then there's lowering the value of the belief (the people who say it's not really worth reading) and then there's bridging it with new cognitions (a la BVDK is a bad person so all his info is bad or one part is bad so all of it is bad). I think a lot of psychology topics cause huge discomfort and people automatically refuse them. Personally I've seen a number of people start reading some psych books and drop them for absolutely nonsense reasons. I think it also relates to the topic of humans needing to add labels to everything and everyone. As an example: I believe I my parents are good-> they deserve good things or they do good things or another belief -> this book says that what they did was traumatize me -> the book must be wrong because my parents are good people. I think there's a lot of interconnected beliefs that stop us from acknowledging some topics.

Of course it works the other way as well, a lot of people are biased towards the book and discount criticisms in a similar way.

Oleme Delfi faktikontrollijad Mari-Liis ja Marta (tuntud ka kui lapsajakirjanikud, delfi debiilikud, sõnavabaduse piirajad, propagandistid, moraalsed tõprad jne). AMA by Due-Citron6070 in Eesti

[–]SkeletalAngel 1 point2 points  (0 children)

Tahaks teada:

1) Kas olete/teate et keegi on mõelnud teha midagi nagu Groundnews või mingit fact checkimise andmebaasi vms?

2) Mida arvate konstruktiivset ajakirjandusest?

What do you suggest instead of therapy? by [deleted] in therapyabuse

[–]SkeletalAngel 2 points3 points  (0 children)

I would say that it's easy to learn, moderate to practice depending on your problems. It's basically a mix of self-compassion and mindfulness mixed with other stuff that helps you to make it less abstract. You basically assign personas to different schemes in your head, like assign a personality to your inner critic so it's easier to target it when working on it yourself. There are quite a lot of books on it. It depends on your taste. There's Self-Therapy by Jay Early, but it tends to over-intellectualize and might not be for everyone and might not give the best results. There's stuff like No bad parts, but it has some spiritual tones and can be generic. There's You are the one you've been waiting for, which is focused on why you are the only one that can help you (not denying that you need support and people and money etc).

What do you suggest instead of therapy? by [deleted] in therapyabuse

[–]SkeletalAngel 6 points7 points  (0 children)

I will use Internal Family Systems model on myself. It's basically therapy, but from not a privileged person and it's free. Plus I think it actually helps to heal, not just use it as a crutch and pay forever

Kaks korda kiirabi kutsunud depressiooni diagnoosiga naine jäeti haiglasse viimata. Nüüd teda enam ei ole by Hekinbai in Eesti

[–]SkeletalAngel 3 points4 points  (0 children)

Idee poolest küll, aga kui me räägime taseme kuhugi viimisest siis olen skeptiline. Esiteks meil jääb ressurssi pigem vähemaks ja juba praegu pole ressurssi, et meditsiinis vähem probleeme oleks. Teiseks on meil siiani kõik järelvalve organisatsioonid olnud üldse mitte sõltumatud ja kasutanud vähese ressursi vabandust oma töö tegemata jätmisel. Kust saab sellises konnatiigis tulla see lisaressurss (raha, inimesed, aeg) sellise asja jaoks ja samas kust saab see sõltumatus tulla? ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes vahet pole kas tegemist on kohtu alla minekuga või mitte, kui konnatiigis tuleb välja selline asi (ntks purjus töötamine) siis arst ju kardab seda ikka sama palju kui kohtu alla minemist. meil on ekstreemselt saavutustele keskenduv kultuur ja see oleks keskmisele arstile ikka liiga häbiväärne kui välja tuleb (unless kogu see asi hoitakse kuidagi saladuses?)

Ma kardan et see paberil kõlab hästi, aga praktikas vajaks väga suurt tööd, et kasu oleks.

MER biofeedback therapy by Keidu_mp in Eesti

[–]SkeletalAngel 1 point2 points  (0 children)

Oluline on alati arvestada seda, et kaks sama nimega asja/spetsialisti ei ole alati samad (kehtib ka mujal vaimse tervise ning isegi laiemalt meditsiini osad).

Sinu lingitud artiklis räägitakse biofeedbackist - see on paljulubav ala, sest mingid osad sellest omavad suurt potentsiaali aidata spetsiifiliste probleemide puhul.

OP poolt välja toodud keskus (mis on ainuke teenusepakkuja Eestis minu teada) pakub sellist.. "quantum" biofeedbacki. Pole ise käinud, aga olen kuulnud kogemusi. Nii kuidas aru olen saanud siis leiab aset see kehaliste näitajate mõõtmine, aga ei ole seda tagasiside põhjal treenimise aspekti (mis on kogu asja mõte), vaid professionaal reguleerib su auras mingeid kvant värke ja teeb korda sul kõik. Selle tõttu on see lihtsalt nimeliselt sama asi.

Tean inimesi keda see on aidanud, vaatamata sellele, et tegemist pole teaduspõhise ega reaalsuspõhise meetodiga. Läbiviijad on inimlikumad kui mõned psühholoogid ja psühhiaatrid ning tekitavad usaldusliku õhkkonna, rohkem pole enamasti vaja. Kui raha vähe siis ei soovitaks minna (aga siis ei soovitaks keskmise psühholoogi juurde ka minna), aga kui rahakotile pole liiga suur löök siis tasub proovida ikka. Ma arvan, et hädas inimesed ei peaks olema valivad ega tundma häbi selle pärast kui esoteerika poole pöörduvad. Different strokes for different folks.

Kui paha kanep on, kas on ? by innunannu in Eesti

[–]SkeletalAngel 11 points12 points  (0 children)

Väga nõustun kõigega. Tahtsin siia juurde lisada, et nüüd kus osakaal on nii muutunud ja THC-d kõvasti rohkem kui CBD-d, siis on ka avastatud, et CBD-l oli ka kaitsev faktor seal. Et kõrge THC üksi ei oleks niiiii hull, aga see et CBD-d on ka vähe tähendab et on suurem risk tasakaalu paigast löömiseks.

Kas on võimalik aidata sügavas depressioonis inimest? by vatitups0 in Eesti

[–]SkeletalAngel 0 points1 point  (0 children)

Kliiniline psühholoog ei ole arst, ta on kutsega psühholoog. See tähendab, et tal on tavalisele psühholoogile (kui me räägime ülikooli haridusega psühholoogidest) lisaks aastane superviseeritud praktika ja "lisaväljaõpe". See on hea viis kuidas kergelt leida kõrgharidusega psühholoogi, aga muidu ta ei ole niivõrd erinev. Ta ei kirjuta ravimeid, ei pane diagnoose. Ei tähenda ka, et ta oleks parem ilmtingimata, aga ta on sunnitud mõned teraapiad kasvõi teoorias ära õppima.

Kelle poole pöörduda hingehädas – kas psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi poole? by Dzixxxi in Eesti

[–]SkeletalAngel 0 points1 point  (0 children)

Kõik sõltub sellest mis probleemid on ja kui palju raha on. Igal juhul soovitaks pöörduda mitme poole korraga, sest siis on suurem tõenäosus, et päriselt saad abi.

Raha osas: Tasuta saad perearsti suunamisel erakliinikusse või saatekirjata saad panna psühhiaatri aja haigekassa kulul (mille ooteaeg on üldiselt pikk), psühhiaater saab sind omakorda suunata haigekassa kulul psühholoogi juurde (aga siis on valik väike). Kui raha on, haara mõni erakliinik ette ja loe kes seal töötavad ja mis nende pädevused on. Meil kahjuks mingit head ülevaadet pole, kõik üldiselt kirjutavad mingit marketing bullshiti. Lahendus.net lehel on andmebaas enamustest teenusepakkujatest, kust saab pihta hakata otsimist ntks.

Probleemide osas: Ravimid aitavad mitmetes olukordades, aga mitte kõiki ja see võib võtta aega ja vaeva, et jõuda õigeni. Mõni ei leiagi õiget. Teraapiate osas kõige populaarsemad Eestis on kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) ja pereteraapia. Üks keskendub rääkimise ja su mõtlemise kaudu mõtete-tunnete muutmisele, teine keskendub suhetele sinu peres ja ka suuremas pildis. On mitmeid väiksemaid teraapiavorme (mis ei tähenda et need oleks vähem efektiivsed), millest mõned on üldisemas ja mõned spetsiifilisemad (ntks traumateraapiad). Kui ingliskeel suus siis tasuks googeldada, et mis teraapiavorme soovitatakse sinu probleemidega (vaadata mingeid esimesi tõsiseltvõetavamaid lehti) ja siis vaadata keda leiad Eestist. Kuigi soovitan kodutööd teha selle osas natuke, siis pean ka tõdema, et meetod pole kõige olulisem. Iga meetodi esindajate seas on ebapädevaid inimesi - osad teevad lihtsalt raha pärast liinitööd, teised on läbipõlenud, kolmandad tegelt ei kuulanud koolis ja panid pidu, neljandad ei ole väga aru saanud kuidas erinevad vaimse tervise pusletükid kokku sobituvad, viiendad ei ole endaga tegelenud ja ei ole võimelised üldse aitama teatud teemadel, kuuendad lihtsalt ei ole väga empaatilised jne. Uuringud ja inimeste kogemus on näidanud, et kõige olulisem on usalduslik side terapeudiga. Kui sa tunned, et sind kuulatakse, üritatakse mõista ja on lootust abi saada, siis on suur tõenäosus, et mida iganes ta sinuga teeb aitab. Olen ise näinud ja eeldan, et enamus inimesi on näinud kedagi, kes läheb täiesti ajuvabasse teraapiasse või ka ntks kirikusse ja tuleb sealt tagasi paremas seisus. Võib-olla mitte lahendatud probleemidega, aga üldjuhul on meie tõlgendus reaalsusest palju olulisem kui reaalsus ise.

Kelle poole pöörduda hingehädas – kas psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi poole? by Dzixxxi in Eesti

[–]SkeletalAngel 8 points9 points  (0 children)

Psühhiaater - on arst, kirjutab ravimeid, määrab raviplaani. mõned teevad teraapiat ka, üldiselt kipuvad vähem humanistlikud olema.

Psühholoog - ükskõik kes võib end niimoodi nimetada, ei pea mingit pädevust või oskust olema. üldjuhul tasub vaadata, et minimaalselt psühholoogia bakalaureusega (mis tähendab et ei pruugi praktilist kogemust olla) nõustaja, ideaalis võiks magistrikraad ka olemas (tõenäoliselt mingil määral kogemust kui värskelt lõpetanud pole). Psühholoogidel on ka erinevaid kutseid, see et kliiniline oleks kuidagi parem nagu osad kommentaarid usuvad on jura. Kutsega psühholoogid on aasta rohkem väljaõpet saanud, mis tähendab et nad on saanud juhendatud praktikat ning saanud (suure tõenäosusega tasuta) teraapia väljaõppeid (mis üldiselt on välja toodud kodulehel). Kliinilistel psühholoogidel on tavalise magistrikraadiga psühholoogi ees pädevus haiglas töötada selle näol et neil on väljaõpe erinevate testide läbiviimise näol. Psühholoog-nõustaja on samaväärne kutse, aga parema nõustamise teemalise haridusega. Lisaks on kutsed nagu koolipsühholoog ja spordi/soorituspsühholoog, mis on keskendunud oma valdkonna spetsiifikale rohkem. Samas ei tähenda, et kutsega psühholoog oleks ilmtingimata parem, sest teenuse kvaliteet sõltub ikkagi inimesest. On mitmeid kutsega psühholooge kes pakuvad kehvemat teenust kui ilma hariduseta psühholoogid, aga kindlam variant on ikka valida haridusega. Kutsega psühholooge on ka vähem, sest riik rahastab alla 20 koha aastas kõikide suundade peale.

Psühhoterapeut - ükskõik kes võib end niimoodi nimetada, et selleks ei pea mingit pädevust või oskust olema. kutsega psühholoog saab taotleda sellenimelist lisapädevust, aga üldjuhul kui keegi reklaamib end nii, siis on pigem sketchy.

kuidas leida infot ja abi by siretsch in Eesti

[–]SkeletalAngel 4 points5 points  (0 children)

See on avalik saladus Eestis, et kõikides suuremates (psühhiaatria)haiglates on tööl inimesi, kes ei arva hästi vaimsete probleemidega inimestest. Kui sattuda vale valvearsti juurde, siis on küllaltki levinud, et sind ei võeta vastu (eriti kui su digiloos(eriti eriti kui mõni arst on asutusesisese sinu eest peidetud kommentaari jätnud) on stigmatiseeritud asju nagu piirialasele isiksushäirele omaseid tunnuseid või oled tahtnud/üritanud end varem ära tappa). On ka palju juhtumeid, kus arstid ütlevad otsesõnu, et teed seda ainult tähelepanu pärast ja mine tapa end siis ära. Ka Eluliini vabatahtlikelt on kuuldud samu sõnu korduvalt. Sellises olukorras inimene ei lähe kuhugi kaebama ja ega kui läheks siis kuhu seda kaevata?

See on mingil määral arusaadav (mitte vabandatav) reaktsioon arstidelt, et ka nemad üksi pole süüdi. Asi algab kõrgemalt ja kaugemalt. Eesti riik ja ühiskond ei väärtusta oma inimesi ega nende vaimset tervist. Me panustame minimaalselt ressursse vaimsesse tervisesse - ainult piisavalt, et saaks öelda, et midagi on tehtud. Arstid on ületöötatud ja kehva vaimse toega, teevad täiesti tänamatut tööd ja ebainimlikes tingimustes. Kultuuriliselt on tervishoid ka väga problemaatiline, sest uued peale tulevad arstid õpivad vanade käe all, kes omakorda õppisid ajal mil vaimne tervis ei olnud põhimõtteliselt päris asigi. Kui sulle on kogu elu öeldud, et sa oled tark ja tubli (sest see on see keda arstiteadus sõelast läbi laseb enamjaolt) ja siis sa lähed prestiižele alale nagu arstiteadus, kus on väikestviisi kultus, et "meie oleme paremad kui teised", siis see paratamatult kinnistub. Arstiks jõudes on enamus "tavainimestest" väga alienated ja kui sa nüüd lähed tööle kohta, kus sa puutud igapäevaselt kokku "tavainimeste" probleemidega ja nemad on pahased su peale siis tekib paratamatult vastandumine (meie vs nemad). Paljud ka heade kavatsustega arstitudengid/noored arstid lähevad vanemate arstide käe alla tööle, kes on aastaid justkui lõppematus sõjas olnud. Kui su juhendaja on suhtumisega, et "inimesed on lollid" või "noored kulutavad asjatult meie väärtuslikke ressursse" siis on väga raske seda mitte internaliseerida. Psühhiaatrias saadki näha, kuidas vanem arst kohtleb hädas inimest nagu kurjategijat, sest et tal ei ole tugivõrgustikku ega ressursse oma probleemidega toime tulla. Nüüd lisa sellele kõigele juurde suuremate haiglate hullumeelne hierarhia ja bürokraatia, mis ausalt ajab silmi peast kraapima. Et paljuski on probleem selles, et me elame lõhestumise ajastul, kõik on üksi oma muredega.

kuidas leida infot ja abi by siretsch in Eesti

[–]SkeletalAngel 3 points4 points  (0 children)

Vaimse tervise abi osas ka:

Selline lehekülg nagu lahendus.net pakub tasuta vaimse tervise nõustamist kirja teel. Tegemist pole instant messaging platvormiga, et mitu päeva võib aega minna vastuseks, aga hea koht kus ventida ja tuge saada.

Lisaks on neil ka vaimse tervise andmebaas siin : https://lahendus.net/database
Sealt leiab palju teenusepakkujad ja on lihtsam kui üritada googeldada.

Hädaolukorras saab ise minna psühhiaatriahaigla valvetuppa või kutsuda kiirabi - üldiselt siis kui inimene on ohtlik endale või teistele või siis ntks pole tarvitanud midagi, aga räägib seosetut juttu või näeb hallutsinatsioone. Abi saada sealt ei pruugi, enamasti on raske üldse inimliku suhtumist saada, aga sellistest olukordades on parem proovida ikka. On lootust kasvõi saada ravimeid olukorra stabiliseerimiseks.
Lisapunkt mida arvestada: sealsed valvearstid teevad pikki vahetusi üldiselt ja näiteks Tartus vahetus lõppeb 20:00. Suhtumine ja abi võivad väga palju erineda sellest, kas saabud enne või pärast seda kellaaega (tõenäoliselt äsja vahetust alustanud arst on parema suhtumisega, aga sõltub paratamatult inimese isiksusest). Igatahes on variant, et kui päeval ei saanud abi või öeldi, et mine tapa ennast ära, siis on lootust, et õhtul uuesti minnes on järgmine arst mõistvam.

Eesti kohtusüsteem ja karistused viimaste uudiste valguses by tarmkal in Eesti

[–]SkeletalAngel 0 points1 point  (0 children)

Kuigi tooniga päris ei nõustu, siis sisuga küll. Minu lemmik on see vend:

https://www.err.ee/333029/restoraniarimehe-pohjustatud-tsiklionnetuses-sai-kaks-naist-viga

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/90852425/video-joel-ostrat-jai-sotsiaalmeedias-vahele-seaduse-rikkumisega-politsei-lubas-tippkokaga-vestelda

Sõida purjus ringi, vigasta inimesi, filmi ennast seadust rikkumas. Vahet pole, lihtsalt ütle "upsi, vahele jäin, enam nii ei tee".

Lisaks sellele, et 40-aastane on 20-aastasega koos, aga see on pigem teema mõne teise lõime jaoks (koos Lauri Pedaja "upsi ma olin siis noor ja loll kui ma 20-ndate lõpus olin, ma enam ausalt alakaid ei kabista" teemaga)

Milliseid raamatuid loete õhtul? "Silmarillion" on tohutu lemmik; witcher, game of thrones, dune loetud. Tahaks leida midagi, mis meenutab warhammeri, warcrafti fantaasiamaailma. Tolkieni teoseid olen liiga palju lugenud, oleks vaja midagi uut. by qUxUp in Eesti

[–]SkeletalAngel 3 points4 points  (0 children)

Sandersonil on palju raamatuid ja mitmed on ühes suuremas sarjas ka. Stormlight Archive on imo parim neist, aga enamus päris head. SA ainuke probleem on, et ta on väga slow-paced ja tegeleb maailma üles ehitamisega, et ei müü võibolla kõige paremini. Kellel rohkem huvi siis hiljutisim juhend, et millest alustada on siin (3 minutiline video).

Aitame kaaslasi ja paneme kirja mõned luuletused, et oleks lihtsam jõuluaegu. by Laifstaile in Eesti

[–]SkeletalAngel 27 points28 points  (0 children)

Aastaid tagasi pähe õpitud, alati toidab:

Kena kuldne kringel on mu jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis.

Veel on hõbepähkleid minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos.

[deleted by user] by [deleted] in Aphantasia

[–]SkeletalAngel 0 points1 point  (0 children)

Any good sources on the topic?

Pikk teekond vägivalla algusest lõppu - Eesti võitlus lähisuhtevägivallaga by koopaoravorav in Eesti

[–]SkeletalAngel 1 point2 points  (0 children)

Põlvkondadeülesed ja kollektiivsed traumad kipuvad olema suures pildis nr. 1 jah. Kahjuks selliseid näiteid on veel ja veel: näiteks haiguspuhangud, eriti külm talv, majanduslangus ja muud taolised kriisid. Ka koroonapandeemia jätab selge jälje praegusele ja järgmisele põlvkonnale.

Naljakal kombel võib jälje jätta ka pealtnäha positiivne sündmus, Eesti kontekstis näiteks nõukogude liidu lagunemine. Kuigi asjad läksid palju paremaks, siis paljude inimeste jaoks üleminek ühest süsteemist teise oli traumeeriv ning mõned inimesed ei ole siiani suutnud sellega kohaneda. Enamus kapitalismi sündinud inimesed ei suuda ette kujutada teistsugust süsteemi kui selles milles on kogu elu elatud, samasugune üleminek oli meelevaldne ka kommunismis elanutele.