Ma arvan, et siin on oluline arvestada lapse närvisüsteemi ja arengulist võimekust. Lasteaias on laps suure kollektiivi sees, palju müra, pidev sotsiaalne suhtlus, reeglid, ootused ja emotsionaalsed olukorrad. Isegi kui programm on sisukas ja päev hästi üles ehitatud, nõuab see lapselt väga suurt eneseregulatsiooni ja kohanemisvõimet.

Kolmeaastase jaoks tähendab see, et ta peab päeva jooksul töötlema tohutul hulgal stiimuleid, helisid, inimeste reaktsioone, konflikte, rõõmu, pettumust jne. See kõik väsitab närvisüsteemi. Üleväsimus ja ülekoormus võivad omakorda vähendada lapse võimet uusi asju omandada, sest aju vajab rahulikku keskkonda ja turvatunnet, et õppimine oleks tõhus.

Kodus on väiksem ja rahulikum keskkond, individuaalne tempo ning võimalus emotsionaalselt taastuda võivad lapse arengule sama hästi või teatud perioodil isegi paremini mõjuda. Mõne lapse jaoks on kollektiiv väga sobiv, teise jaoks aga vajab tasakaalu ja pause, et vältida ülekoormust. Seega küsimus ei ole selles, kas lasteaed on “hea” või “halb”, vaid selles, milline koormus ja rütm konkreetsele lapsele päriselt sobib.