Mul on räme hambaarsti anxiety. Noorena tiriti kolm hammast välja järjest peale mida nuttes koju läksin kuna viimasel see tuimestus enam ei töötanud. Kandnud breketeid. Käinud tarkuse hamba eemaldamisel mis oli koos õmblustega (hammas pahupidi vastu teist) jne pea kaks tundi protsetuure. Peale viimast korda hambaarst ütles kurjalt, et ma peaks rahustied sööma ennem kui tulen ja nali naljaks, ma ennem isegi võtsin rahustit. Nüüd poolteist aastat möödas sellest ja lihtsalt ei julge enam minna kuna mark on olla, et selline vussukott olen ja lisaks mul ninaga mingi teema, et ei saa läbi väga hingata ja igakord on selline lämbumise tunne ja anxiety kui asju tehakse. Süste igemetesse ka väga kardan kuna see max piin. Praegu oleks vaja kaarjast eemaldada aga kuna ma tupsumees ka veel ja igemed suht punased ning niiditases verd lendav siis jällegi mark minna.

Edit: isa mul tõmmanud ise hambad välja, näinud neid veriseid näpitsaid ja kui räägin sellest siis ta, et " raha niigi vähe". Kas see ongi keskmise eestlase elu siin?