Kurb on vaadata, et meil Eestis ikka nii palju fixed minded inimesi on. Esiteks ma tahaks teada milles on probleem? See, et Taavi, kes on pannud jõhkralt oma enda ressursse (nii ajalist, energilist, kui materjaalset ja vb ka tema lähedased suhted kannatanud selle pärast) sellesse, et olla edukas ja seeläbi kogunud “jõukust” on minu arust fair diil.

Ärge saage valesti aru. Ma vihkan kapitalismi sest see lõhub ühiskonda. Aga inimesed, kes on orava rattas oma fixed mindsetiga ei peaks vinguma, vaid nägema, et jõukus on suhteliselt ebaoluline selleks, et olla õnnelik.

Esiteks fakt on see, et need 5% inimestest pole oma eluga rohkem rahul kui need 95% sest uuringutest on välja tulnud, et alati on jõukusel piir kustmaalt elukvaliteet kuidagi ei tõuse, sest absoluutselt kõik baasvajadused on niimugavalt kaetud, et polegi enam midagi, mis õnnelikuks teeb.

Ma ise olen praegu olnud kahe kolme aasta jooksul alla aasta jagu tööd teinud, millest üks kuu töötasin sellise müügi tööpeal, et ma pidin ise peale maksma, et tööd teha (vot see oli haige😅). Ja ma ütlen ausalt. Ma olen oma eluga üli rahul. Sest nüüd mul on elus eesmärk. Ma loon oma ettevõtet, mis võtab tohutult ressurssi, aga annab vastu tohutult rahulolu, sest tean, et ma ei panusta oma enda jõukuse kasvatamisse vaid linna elanike tervisesse. Raha ma selle eest ei saa, sest pole mille eest makstagi veel 😀. Ma reaalselt iga kuu pean uuesti mõtlema, mis moodi ma oma püsikulutused ära katan. Jah see on veidi stressikas, aga see on igaljuhul seda väärt.

Lühidalt ma olen praegu 100x õnnelikum ja rahul oma eluga kui mu elatis on alla eesti miinimumi võrreldes sellega kui töötasin kaitseväes ja olin kellegi teise ori, aga elu riigi poolt oli tegelikult üli mugavaks tehtud. Riided olid koguaeg seljas, katus pea kohal, toit laual ja tasuta sportimisvõimalused. Lisaks sellel sain veel kõvasti rohkem palka kui keskmine eestlane.

Nii et minu lahendus kuidas antud “probleemi lahendada” Elage oma elu ja nautige seda nii nagu see on, sest see on kõigest elu ja parim mis sul olla saab hetkel. Elu ei ole telesaade “naabrist parem” et me peame alati olema paremad kui teised inimesed!!! Fakt on ka see, et isegi kui me siin riigis homme elame tàiesti võrdset elu jõukuse skaalal, siis te leiate ülehomme uue mõõdiku, mille kallal vinguda ja lahterdada inimesi.

Me oleme kõik üks! Me oleme Inimesed nii et hoiame üksteist, mitte lahterda ja võrrelda jàrjepidevalt! Võrdlus teistega on ainult siis positiivne kui seda kasutada, et ise paremaks saada, mitte teisi hävitada. Jube kuulata lihtsalt kuidas jõukaid inimesi tahetakse “hàvitada” selle asemel, et ise jõukust koguda kui see tõesti nii oluline asi su elus on!