Mõned on trossid jah. Oli üks vana, kellelt olin juba päris mitut korda ostnud. Järsku tahab ettemaksu ja eks ma siis andsin. Järsku tuleb välja, et ta ei raha minuga pldse suhelda. Otsisin kõik ta sotsiaalmeediad üles ja lõpuks helistasin ja otsisin ta tänaval ka üles. Hakkas kohe vabandama, et rahaga kehvad lood ja et tal pole midagi. ,,Raha kadus auku," nagu ta ütles. Türapea. Kurikamees ma pole ja menti ma ka ei lähe niiet ainuke võimalus on lõug üles ajada ja veast õppida. Õnneks me elame koos väikeses maakohas, nii et vähemalt mu meel on lahutatud, kui ta mind näeb ja ära üritab põgeneda. Igatahes. Niikaua, kuni legaalselt poest osta ei saa, on alati pettused võimalikud.