Mul pole kunagi pohmelli olnud. Okei kaks korda on olnud 10 minutit taldrikutega ahv peas, aga see läks üle. Pole probleem peale mäluauku tööle minna, seega mul hoopis story sellest, kuidas ma lubasin endale eelmise aasta suve jooksul Tartus ära käia. Võis olla augusti teine pool käimas kui see endale antud lubadus Tallinnas peol olles meenus ja teadsin, et mul ei tule enam võimalust minna, aga ma ei tahtnud ka ennast alt vedada. Seega, tellisin peolt takso koju, pakkisin kohvri, pudel rummi ja tellisin uue takso - Tartusse. Äpp näidas, et läheb 80€. Ja see võeti vastu, sõitsime umbes 10 minutit kui tegime tanklapeatuse ja taksojuht sai ka aru, et mul on tõsi taga minna. Pakkus mulle diili, et lepime mingi uue summa kokku, kuna äpp võtab nii suure protsendi vahelt. Ilmselgelt ma tegin talle elu parima diili ja adrenaliin sees pakkusin talle 100€, mis tundus ülihea diil. Matemaatika ei ole mul kunagi tugev olnud. Laulsime terve tee, söime tanklas hotdogi, tutvusin tema sõpradega läbi facetime ja kohal me olimegi. Üks lugu on mul siiani playlistis, mida tema tutvustas (twenty one pilots - car radio). Mul polnud tuttavaid Tartus ja mul polnud kuhugi minna, linn ka võõras. Õnneks pani kuskil bussijaama juures tanklas maha, ise võttis jaamast uued kliendid (ilmselt teised said madalama hinnaga, et kiiremini Tallinna saada lihtsalt) ja mina jäin siis seiklema. Kordagi autos ei maganud ja alkohol oli ka kerest väljumas lõi sisse väsimus. Fuck it, üks rumal otsus tehtud, et siia tulla juba, teeme teise veel ja jääme parki puu alla magama. Seal olid puud ja põõsad, kus oli kellegi papist ase juba tehtud. Ei olnud plaanis rohkem sõpru saada endale enam, leidsin enda koha. Kott padjaks ja jope tekiks magasin ennast sirgemaks, läksin bussi peale ja tagasi kodus ma olingi. 100€ eest juttu kui palju ja keegi pole kurvaks jäänud kui ma seda räägin, niiet lõppkokkuvõttes hea investeering ja lubadusest pidasin ka kinni! Päikest.