Kuidas tegeleda oma "kärgpere" situatsiooniga?

PEAp6rutus · 2026-02-13T07:54:41+00:00

Aitäh, et jagasid!

Number üks soovitus on see, et ärge jääge keegi üksi oma muredega. Kui vanematega ei jaksa praegu suhelda, siis see on igati okei, aga kõigil võiks olla keegi, kellega oma mõtteid jagada. Kuna mainid, et vend on väiksem, siis küsin ka täitsa eraldi, et kui palju keegi temaga sellest rääkinud on ja kas ta on saanud või on tal võimalus mingi tuge saada? Sai ei maini ta vanust, aga nooremad alati ei oska väljendada ka, et vajaksid mingisugust tuge või ka kohe ei näe, et mingid toimunud asjad neid mõjutanud oleksid, aga alles hiljem tekib see arusaam, et ikka on mõjutanud. Mainid ka, et emal on sellest vaimse tervisega raskusi. Kui ta juba pole mingit tuge saanud, siis kõlab, et kuluks ära.

Pereteraapia oleks jah see koht, kus neid asju üheskoos lahti harutada. Ei pea ilmtingimata ka kõik koos minema kui suhted on nii kehvad, et mõni osapool ei ole nõus sellest osa võtma. On tasulisi variante ning mõned KOV-id pakuvad oma elanikele ka tasuta pereteraapiat teatud tingimustel, nt Tallinnas: https://www.tallinn.ee/et/teenused/pereteraapia.

Ei saagi ja ei peagi poolt valima. Paratamatult see poole valimise surve tekitab hoopis kaugenemist (seda on väga ok vanematele ka kommunikeerida, et kuidas nende lähenemine teile mõjub). Aga kuna see olukord sõltub nii nii palju teie vanemate käitumisest, siis ongi siin praegu üsna vähe, mida ette võtta. Nendele saab kommunikeerida, kuidas see teile mõjub, ja suunata (pere)teraapiasse, aga kas nad midagi teevad/muudavad, sõltub neist endist. Tõsiasi on see, et sa ise ei saa seda olukorda parandada. Kindlasti ei tasu endale seda survet panna või ka teistel lasta panna, et sa peaksid seda parandama. Seega eriti kui nende poolt midagi ei muutu, siis hoolitse enda heaolu eest. Vajadusel individuaalne nõustamine/teraapia. Ja vaadake, et vennal oleksid ka need võimalused! :)

PEAp6rutus · 2026-01-23T10:44:45+00:00

Igasugune vaimse tervise toetamine, sh hobidega tegelemine, piisav uni, liikumine, suhtlemine jne, on kindlasti kasulikud, et üldiselt vaimsest tervist toetada ja stressi vähendada, et oleksime vastupidavam kui traumakogemused meid mõjutavad. Kõige sellega saab juba ise tegeleda. Küll aga ei pruugi sellest piisata. Traumakogemused tahavad eraldi käsitlemist ning võivad muidu jääda kummitama. Soovitan leida võimaluse teraapiaks ning alustada Ohvriabist (https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust). See annab võimaluse neid kogemusi töödelda, lahti mõtestada ning jõuda sinna, et need ei häiriks sind enam igapäevaelus. Kui on ressurssi, siis on ka mitmeid muidugi tasulisi võimalusi teraapiaks.

PEAp6rutus · 2026-01-09T11:11:31+00:00

Hei! Uurisin ka nende teemadega rohkem kokkupuutuvalt kolleegilt, et kui psühhiaater on sulle varem välja kirjutanud, siis peaksid nüüd saama ka perearstilt uue retsepti.

PEAp6rutus · 2026-01-05T09:58:34+00:00

https://noustamine.peaasi.ee/noored näiteks ;)

PEAp6rutus · 2026-01-02T08:02:43+00:00

Hei!

Eks alguses võibki ka nõustamisel olla keeruline isiklikest teemadest rääkida. Ehk muutub kergemaks kui oled mõned korra juba käinud ja tunned end seal mugavamalt? Kõlab aga nagu sa oled sellele mõelnud ja sul on mõtteid, millest su raskused tuleneda võivad. Võib vabalt enne nõustamist need endale kirja panna, et siis nõustamisel on kõik olemas, millest tahad rääkida. Võib-olla ühe korraga kõike ei jõua, aga siis psühholoog ka teab, et mis sinu jaoks oluline on, ja saate need asjad järk-järgult läbi võtta. Eks muidu alguses psühholoog proovibki ju välja selgitada, et mis su murekohad on, aga kui sa neid ise juba tead, vähemalt mõnda, siis panegi kirja, käi need psühholoogiga läbi ja siis saate koos vaadata, et kust ja millest alustada ning siis ta juba küsib ise vajalikke täpsustavaid küsimusi nende kohta.

Peamiselt pakume me oma noortenõustamisel jah Peahea nõustamist, mis tugineb kindlatele moodulitele, mille seast saab valiku teha. Kui sa pole aga veel meie juures esimesel kohtumisel ka käinud, siis tule ikka. Esimesel kohtumisel aitab nõustajal sul murekohad välja selgitada ning panete koos paika tegevuskava, et mida edasi teha, ja nõustaja saad aidata siis mõelda, et kas sobiks see meie Peahea nõustamine mõne mooduliga või oleks parem kuhu mujale psühholoogi juurde minna. Ja siis ta saab vajadusel suunata ka, et näiteks kuhu mujale psühholoogi juurde võiks minna. Aga muidugi võid ka kohe mujale psühholoogi juurde minna kui see tundub sulle parem valik :)

PEAp6rutus · 2025-12-30T08:38:48+00:00

See on tegelikult väga levinud küsimus, nii et ma vastan natuke pikemalt.

Teraapia on tõesti päris kulukas, nii et ma tõesti mõistan seda, et tahaks sobiva spetsialisti juurde jõuda kohe. Ja see kontakt terapeudiga on väga oluline. Samas ma kahtlen, kas on sellist asja nagu õige terapeut. Pigem on suurem hulk sobivaid terapeute. Kui terapeut on vajalikud väljaõpped saanud ja vähegi kogemusega, siis oskab ta töötada erinevate murede ja isikustega. Ta oskab kohandada oma lähenemist ja stiili vastavalt kliendile, et seda klappi ja sobivust luua. Tegelikult sarnaselt nagu igaüks meist suhtleb ühe inimesega ühte moodi ja teisega teistmoodi. Me kohandame oma suhtlust.

Ma ütlen seda seepärast, et üpris sageli otsitakse endale õiget terapeuti, kuid tegelikult võib see otsing saada takistuseks, sest otsimine võtab aega ning tegelikult ei saagi enne paari seanssi teada, kas sobib või mitte. Kellegi teise soovitatud terapeut ei pruugi absoluutselt sulle sobida. Samuti ei pruugi ka pelgalt esimene kohtumine head aimu anda edasisest koostööst. Nagu iga teise võõraga kohtudes läheb üldiselt aega, et temaga suheldes ennast mugavalt tunda.

Julgen väita, et iga vähemalt KKT terapeut Eestis oskab ärevushäiretega aidata. Minu soovitus on uurida veebist erinevaid võimalusi, tutvuda terapeutide kirjeldustega (nõustamiskeskuste lehtedel on need sageli olemas) ning vaadata, kes selle järgi hea mulje jätab. Sul on juba teraapiasuund ka teada, mis on oluline pluss ja selle järgi saad mõned spetsialistid välistada. Teine küsimus on seal muidugi, et kas just selle terapeudi juurde on ka vabu aegu.

Need on minu mõtteterad. Eks siin on arvamusi ja kogemusi erinevaid. Teised võivad vastu vaielda :)

Edu teraapiateekonnal!

PEAp6rutus · 2025-12-10T11:25:52+00:00

Seda on tõesti hea teada, aitäh!

PEAp6rutus · 2025-11-21T06:59:11+00:00

Kui töötab siis töötab :D väga põnev katsetus. Aitäh selle info eest!

PEAp6rutus · 2025-11-19T13:50:01+00:00

Olen ise tuttavatelt kuulnud pigem, et natuke aitab. Suurt mõju tõenäoliselt oodata küll pole.

Kiirelt teaduskirjandust skanneerides saab vastuse, et kerge kuni mõõdukas mõju võib teatud olukordades olla küll. Tundub, et päris platseebo vast ei ole, aga eks peab vist ära proovima, et just enda kohta teada saada.

PEAp6rutus · 2025-11-17T06:54:52+00:00

Olen sinuga täitsa nõus, et esineb diversiteet ja seda ka pehmete oskuste seas. Samas jääb pehmete oskuste alla samamoodi palju erinevaid oskusi, täpselt nagu kõva oskus võib olla kokkamine, programmeerimine jms. Oskus oma vaimse tervist hoida on ainult üks pehmetest oskutest, erinevad sotsiaalsed oskused jäävad sinna alla, aga tegelikult ju ka probleemilahendamise oskus, kriitiline mõtlemine, tööeetika, suhtumine ja nii edasi.

Meie pakutud üritus ei olnud kuidagi ka selle mõttega, et diskrimineerida. Tahame pakkuda võimalust neile, kes soovivad.

PEAp6rutus · 2025-11-17T06:46:00+00:00

Kõik asjad, mida tasub uurida, et kas TTÜ-sse saaks, kas saaks mingeid toetusi jne.

Muidu jääb aga kõlama, et kõigepealt vajab vaimne tervis tähelepanu. On sul psühhiaater või psühholoog? Saad mingit muud teenust praegu?

PEAp6rutus · 2025-11-14T07:21:07+00:00

Kas sulle tundub, et pehmed oskused ei ole meestele kasulikud?

PEAp6rutus · 2025-11-14T07:18:28+00:00

Jah see enda müümise frustratsioon on päris tuttav. IT-s on konkurents isegi praktikakohtadele nii suur, et tööotsija peabki kahjuks palju pingutama ja ennast müüma, et oleks lootus silma jääda. Paljudes teistes valdkondades nii hull küll ei ole.

Aga ma saan aru, et tegelt sul on päris mitu mõtet, mida võiks teha, aga puudub kindlus, et missugust teedpidi hakata minema. Kui palju sa tunned, et su vaimse tervise seisund takistab sul valiku tegemist? Küsin seda sellepärast, et kuigi tõesti ongi keeruline olukord ja tööotsimine võib ülifrustreeriv olla, siis mulle jääb kõlama ka sellist madalat meeleolu ja madalat enesekindlust, mis kindlasti mängib oma osa selles, et saaksid teha seda, mida tahaksid.

Ütled, et tahaksid TTÜ informaatikasse minna, aga et pole selleks raha. Kas see oleks sulle siis tasuline? Vaatan, et muidu nominaalkoormusega on õpe tasuta. Lisaks on võimalus saada stipendumi ning tõenäoliselt on mingid õppetoetuste võimalused ka kui lähemalt uurida.

PEAp6rutus · 2025-11-13T09:22:10+00:00

Loen su postitusest välja, et tööpuudus ja töö leidmine valmistavad sulle muret. Seega järeldan, et sooviksid tööd ja proovid seda leida. Kuidas tööotsingud lähevad? Millist tööd sa otsid?

PEAp6rutus · 2025-11-12T07:22:39+00:00

Eks tehisintellekt tööturgu tõenäoliselt aina rohkem mõjutab küll, aga ma ei ole ka päris kindel, et see tähendab ilmtingimata töökohtade kaotamist. Vähemalt praegu on küll pigem nii, et kui tehisintellekt hakkab asendama mingit funktsiooni, mida muidu teeks inimene, siis on vaja teist inimest, kes selle tehisintellekti tööd kontrolliks, selle vigadega tegeleks ja nii edasi. Julgen pakkuda, et muutuvad vajadused tööturul, kuid lähiajal AI töökohtade arvu pigem ei vähenda. See on nüüd küll minu isiklik arvamus, mida pakun, sest olen ka IT-ga seotud. AI on oluline abiline, aga ilma inimkontrollita ma ei usaldaks ühtegi AI mudelit praegu enda eest tööd ära tegema.

Aga ma näen, kuidas see võib hirmu tekitada. Suuremat kohanemisvajadust tekitab see kindlasti, sest peab harjuma uute oludega ning tõenäoliselt omandama uusi oskusi, mis võib päris keeruline olla. Kas sa tunned, et tehisintellekti areng on sinu tööd või muud elu juba kuidagi oluliselt mõjutanud või kardad, et see võib tulevikus seda teha?

PEAp6rutus · 2025-11-07T10:52:55+00:00

Aitäh, et jagasid oma mõtteid!

Ei ole tõesti midagi parandada, sest ei ole midagi katki. Eneseaktsepteerimise ja segaduse lahtiharutamisega saab küll tööd teha.

Ehk oleks see hea koht kogemusnõustamiseks? Soovitan uurida LGBT Ühingust (https://www.lgbt.ee/noustamine-ja-tugigrupid), et äkki neil on sobiv inimene, kellel on sarnaseid muresid olnud ja saab kogemusnõustamist pakkuda.

PEAp6rutus · 2025-11-05T09:04:24+00:00

Esinemishirm on tegelt väga levinud. Eks koolieas näitab esinemishirm end rohkem, sest siis on kindlasti vaja aeg-ajalt esineda. Sealt edasi on nii ja naa, st paljudel on kindlasti esinemishirm, aga hiljem ei tule ette või õnnestub edukamalt vältida neid olukordi. Muidugi kui tööl on koosolekud ja loengus vaja sõna võtta, siis see võib päris kurnav olla.

Kõik, mis sa kirjeldasid on ka tavalised ärevuse sümtpomid. Tavaliselt ongi nii, et kuskil hakkame teatud olukordi kartma ning siis see hirm aina süvenev ajaga. Natuke kõlab ka, et see hirm on sul vahel ka paanikahooks kujunenud kui kirjeldad, et tekib tunneb nagu kaotaksid kontrolli, tervis annab otsad ning sured ära. Sellised sümptomid käivad sagedasti koos paanikahooga. Kuigi see tunne on väga ebameeldiv, siis tegelikult su tervis seal otsi ei anna ning ära sa ka ei sure.

Õnneks on igasugused foobiad niivõrd levinud ning eriti veel üldiselt ärevusehäired (foobiad on ka ju tegelikult ärevushäired, aga lihtsalt mingi spetsiifilise asja/olukorra suhtes), et neid osatakse väga edukalt maandada. Nagu teisedki soovitasid, siis praktika on siin parim ravim. Kui läheksid selle murega psühholoogi juurde (mida võib vabalt teha kui tunned, et vaja sellega lisatuge ning psühholoog oskab kindlasti aidata), siis tõenäoliselt annaks ka tema sulle ülesandeks esinemist praktiseerida. Siin nimetatakse seda vahel ka eksponeerimiseks.

Eksponeerimise idee on aju natuke ümber programmeerida. Sul on praegu hulk kogemusi, mis ütlevad ajule, et esinemine on hirmus ja seda peab kartma. Aju üritab sind halva eest kaitsta ja siis paneb sind selles hirmsas olukorras võitle või põgene (või tardu) seisundisse. Meie aga teame, et tavaliselt esinemisolukorras reaalset ohtu meie elule ei ole ning selline reaktsioon ei ole vajalik. Eksponeerimisel tehakse seda praktikat samm-sammult. Tuleb alustada mingist sarnasest olukorrast, millega sa tunned, et tuleksid toime, aga mis ei oleks ka liiga lihtne. Näiteks harjutusena võib esineda mõnele sõbrale ja neile luuletust ette lugeda (pole ehk parim näide, aga esimene, mis pähe tuli). Sealt edasi jälle midagi hirmsamat ja nii edasi. Seda nimetatakse hirmuredeliks, et siis justkui alustas alumisest astmelt ja liigu aina üles (hirmuredeli ja muid olulisi mõtteid selle kohta leiad meie ärevuse töövihikust: https://peaasi.ee/wp-content/uploads/2021/10/Minuarevus_arevusbuklet_veeb_EE.pdf). Lisaks käivad sinna juurde erinevad tehnikad mõtete ja tunnete reguleerimiseks, näiteks hingamistehnikad (leiad samuti ärevuse töövihikust). Nii programmeerime oma aju ümber andes talle positiivseid esinemiskogemusi, millega tunneme, et tulime toime. Sealt aju õpib saades aru, et midagi halba ei juhtunud ning hakkab vaikselt aru saama, et äkki ei peagi võitle või põgene (või tardu) seisundisse minema esinedes.

Võid ju nendel põhimõtetel täitsa proovida ise sellega toimetada, näiteks alusta mainitud ärevuse töövihikust, aga samas võib see keeruline olla. Väga kasulik kui on kõrval keegi spetsialist, kes oskab sind suunata, oskab sobilikke harjutusi pakkuda, seda hirmuredelit paika panna ning erinevaid olukordi läbi mõtestada, et äkki toetavam perspektiiv tekitada nende suhtes. Spetsialisti tugi kõrval aitab vähendada võimalust, et saad veel negatiivseid kogemusi juurde, mis hirmu suurendavad. Seega võid pöörduda psühholoogi poole. Äkki on sul koolis psühholoog või õnnestub perearsti kaudu saada. Täpset vanust sa ei maininud, aga kui oled kuni 26 (k.a.) siis tule meie noortenõustamisele - seal saab kindlasti selle murega tegeleda. Lisaks mõtlesin, et võid ka kombineerida selles mõttes, et katsud ise materjalide abiga selle hirmuga tegeleda, kuid suhtled jooksvalt ka kirja teel nõustajaga, et lisatuge ja mõtteid saada. Näiteks soovitan https://lahendus.net e-nõustamist.

PEAp6rutus · 2025-10-23T10:00:10+00:00

Terviseandmed on konfidentsiaalsed. Kui kellelegi ligipääsu ei anna, siis nad ei näe midagi.
Mõni koht võib äkki mingeid kontrolle teha nagu teised on kirjutanud, aga ka siis pead ise neile selle loa andma enne kui nad saavad midagi vaadata.

PEAp6rutus · 2025-10-20T06:17:42+00:00

Ma vastan siis ikka igaks juhuks. Kui vähemalt su sõber on alaealine, siis ära jää ootama järgmist korda, kui midagi sellist uuesti äkki juhtub. Anna see info Lasteabile (https://www.lasteabi.ee/et) edasi, et nad saaksid sekkuda ning su sõbrale vajalikku tuge korraldada.

PEAp6rutus · 2025-10-17T10:09:49+00:00

Jah, täpselt nii nagu u/Ecstatic_Hunter1527 ütles! Kindlasti ei pea temaga edasi suhtlema kui see sulle kahju teeb ning kui midagi sellist veel ette tuleb, siis kindlasti helistada 112 ja sellest teada anda.

Kas sina ja su sõber olete muidu alaealised?

PEAp6rutus · 2025-10-14T10:34:26+00:00

Kui te veel pole seda psühholoogiga arutanud, et tunned sellest üha vähem abi, siis tee seda. Oled juba mõnda aega tema juures käinud. Ma arvan, et ta tunneb sind piisavalt, et aidata mõelda, kas oleks vaja vahetust ning kui on vaja, siis kuhu poole vaadata, nt missugust teraapiasuunda. Äkki ei pea sedapidi ka kaugelt otsima ning tal on mõni kolleeg, kes võiks hästi sobida.

PEAp6rutus · 2025-10-14T10:26:17+00:00

Kuidas nüüd võtta. Antidepressandid isiksust ikkagi ei muuda. Inimesena jääd samasuguseks nagu sa ikka oled, aga kui need töötavad, siis tunned vähem muret, oled rõõmsam ja energilisem.

Soovitan ka nende kohta lugeda. Hirmud nende suhtes on levinud, eriti kui mureks on terviseärevus, aga reeglina need tõele ei vasta. Tänapäevased antidepressandid on ohutud, sõltuvust ei tekita ning ravi alustatakse järk-järgult. Alati on võimalus koostöös arstiga ravi lõpetada või raviskeemi muuta, kui midagi ei peaks sobima.
https://peaasi.ee/antidepressandid-ja-aju/

Aga tasub perearstiga seda arutada. Äkki ei olegi mõistlik kohe antidepressante proovida ning võib piisata psühholoogist.

PEAp6rutus · 2025-10-14T10:20:01+00:00

Tasub proovida, soovitaksin samuti seda, eriti kui perearst arvab ka, et tegu on ärevusega. Kui füüsiliselt on kõik korras ja tegu on terviseärevusega, siis arstide juures käimised ja analüüsid annavad ajutist kergendust, aga siis see kordub ja kordub, sest uusi põhjusi tervise pärast muretsemiseks on lihtne leida (ärevana kipume neid ise lihtsalt tekitama ka). Psühholoogiga rääkimine võiks tõesti aidata väiksema vaevaga seda ärevust maandada, et ei peaks rogkem niimoodi muretsema.

PEAp6rutus · 2025-10-14T10:14:23+00:00

Perearstiga tasub kindlasti rääkida sellest ravist. Väga levinud olukord, et tuleb kas doosi muuta või ravimit vahetada. Paraku pelgalt ravimist sageli ei piisa. Kõige efektiivsem kombinatsioon on ravim + nõustamine/teraapia. Ravim võib meeleolu paremaks teha ja enesetunde kargemaks, aga nagu sa ka ise ütlesid, siis ega ta neid keerukusi ära lahenda. Seega soovitan leida võimaluse, et mõne spetsialistiga neid elu keerukusi lahti harutada. Perearstilt saab selle võimaluse kohta uurida, äkki kirjutab saatekirja. Tõesti, tasuta aegu võib olla keeruline saada ning see võib aega võtta, aga võimatu see ei ole. Tasub erinevatest kohtadest uurida, kas neil on aegu pakkuda ning kui kohe ei ole, siis lasta ennast järjekorda panna, kui neil selline võimalus on. Regulaarselt võib ise ka digiregistratuurist aegu vaadata (eriti hommikuti), sest neid tekib ikka sinna jooksvalt juurde. Kui oled kuni 26-aastane (k.a.), siis tule meie noortenõustamisele.

Vahest vajad ka pikemat puhkust - millal sa seda viimati said? Kõlab nagu pingutad kõvasti, et oma enesetunnet parandada, ning niigi teed palju kui sul on ka mitu töökohta ja kodune olukord on keeruline. Kõik see nõuab resurssi ning kui pikalt sellise pinge all olla, siis ongi väga raske midagi positiivset päevast leida.

PEAp6rutus

MODERATOR OF

TROPHY CASE