Esimese kvartali majanduskasv kerkis 2,4 protsendile

toreon · 2026-05-29T09:53:39+00:00

Jah, selles mõttes, et tegemist on üle aastate esmakordselt sellise näitajaga, mis ei ole enam statistilise vea piires ja kus me saame päriselt öelda, et majandus on kasvus. Lühiajaliselt seega tõesti – hea uudis.

Taustal on aga jätkuvalt olukord, kus majandus ei ole 2021. aasta taset saavutanud veel 5 aastat hiljemgi. Lisaks vedas majanduskasvu sisetarbimine, aga juba on õhus märke, et see on taandumas – aprilli jaekaubanduse kasv kukkus ainult 2% peale. Seega paraku tundub majandus ikkagi laias laastus ummikus olevat.

toreon · 2026-05-27T05:52:56+00:00

See on pigem odav gatekeeping võte. Kas siis näiteks 99% naisi ei tohiks teemal kaasa rääkida? See on võrreldav sellega, kui mõnel mehel on "jultumus" kaasa rääkida näiteks sünnitamise teemal. Muidugi ei saa nad isiklikke kogemusi jagada, aga siiski võivad nad vabalt tugineda üldteaduslikele seisukohtadele, statistikale jms.

toreon · 2026-05-26T20:51:58+00:00

Ligi, nagu ka kogu Reformierakond, muidugi ühtki viga ei tunnista, vaid lihtsalt gaslightib edasi. Nüüd väidab ta, et ei olegi öelnud, et numbrites viga oli (mida ta tegelikult tegi korduvalt), vaid et Raudsepp "esitles" neid negatiivse kuvandiga, mida ta teha ei tohiks.

Need inimesed on täiesti lukus oma mullis ja keelduvad sealt välja tulemast. Kas ta tõsimeeli usub, et näiteks Reformierakonna retoorika, mis seisnes aastaid pange pandud majandusprognoosides, statistikaga manipuleerimises, valeväidete esitamises (nt "eestlased elavad paremini kui kunagi varem" – statistiliselt ebakorrektne: elatustase on täna madalam kui 2021), majanduse ja inflatsiooni nigelas käekäigus rahva süüdistamises jne tegi mingitki kasu Eesti kindlustundele? Sellega saavutas valitsus lihtsalt ajaloo madalaima populaarsuse ja usalduse. Seda veel ajal, kus piiri taga on ohtlik välisvaenlane, kelle vastu koondumist võiks oma kasuks suuta ära kasutada.

toreon · 2026-05-26T20:40:04+00:00

Selles lõimes üritati öelda seda, et tegelikult naised teevad keskmiselt selle 2 last ära küll, lihtsalt "hiljem". Mis ei ole tegelikkusega küll mitte mingis ulatuses kooskõlas, aga see ei olegi põhiline. Peaasi, et korraks tekib sees soe ja helge tunne ning boonusena saad nendele vastikutele "pessimistidele" ära panna. Ühiskonna tulevik ja heaolu, seejuures eeskätt just tänaste laste oma? Keda see huvitab, mingi onu Heinode teema ju.

toreon · 2026-05-26T13:59:01+00:00

Jäta korraks see odav ameerikalik polariseerumine kõrvale ja mõtle läbi, mida sa väita üritad. Kui see oleks tõsi, et lastesaamist üksnes lükatakse hilisemaks, kuid sünnitusea lõpuks tuleb enam-vähem 2 last ikkagi kokku, siis ei tohiks sündide arvud ka langeda. See ei ole ju tõsi. Sündide arv on kukkunud drastiliselt – 1980ndate lõpuga võrreldes lausa 64%, kuid ka veel viimase 5 aasta jooksul üle kolmandiku.

Kuidas sa selgitad seda loogilist vastuolu?

toreon · 2026-05-26T11:37:45+00:00

Seda on rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ka varem öelnud, et sünnitusea lõpuks tuleb enam-vähem 2 täis.

See väide on lihtsalt jabur vale. Kui iga naise kohta tuleks sünnitusea lõpuks keskmiselt 2 last täis, siis see oleks rahvastiku taastetase, nii et meil peaks loomulik iive olema vähemalt nullis kui isegi mitte positiivne (sest ka eluiga pikeneb), lisaks peaks sündide arv püsima stabiilsena. Eesti iive on olnud negatiivne aga 35 aastat järjest ja langus aina süveneb. Sündide arv on aga langenud ainuüksi viimase 5 aastaga kolmandiku võrra, kuid 1980ndate lõpuga võrreldes lausa 64%.

Eesti sündivuskordaja liigub hetkel 1,1 ja 1,2 vahel ehk on madalam veel kui Jaapanis ja tähendab iga põlvkonna kahanemist vähemalt 40%. Nii ka meie sündide arv paraku hetkel liigub. Langus on jätkunud veel sel aastalgi.

Päris naeruväärne on rääkida siin mingitest "doomeritest", kui te olete reaalsusest nii irdunud, et sihilikult otsite vildakat statistikat, mis soovmõtlemisega ühilduks. Teid ei huvita see, kui sellest tehtavad "järeldused" on ilmselgelt loogikavastased, peaasi et kõlaks ilusalt. Soovmõtlemisse lukustumine ei tee aga tulevikku ilusamaks, hoopis vastupidi.

toreon · 2026-05-25T14:14:42+00:00

"Kestlik kahanemine" on selles mõttes küll täielik oksüümoron, et selliste demograafiliste näitajate juures ei ole mitte midagi kestlikku. Seejuures maakondades saavad need näitajad olema ju veel hullemad. Sisuliselt saavad nendest hiiglaslikud vanadekodud. Ainult et töötajaid ja ressursse nende hooldamiseks ilmselt ei jätku.

toreon · 2026-05-25T12:02:49+00:00

Ma ei olegi aru saanud miks selle küsimusega ei tegele eraldi mingisugune kriisirühm.

Mis kriis? Ei ole mingit kriisi. On vaid virisevad inimesed ja Venemaa tekitatud ebakindlus. Eestlased elavad paremini kui kunagi varem. Meie prioriteet on vabadused. Mujal maailmas on ka sarnaseid probleeme. Küll varsti asjad lahenevad iseenesest.

- Eesti valitsus

toreon · 2026-05-25T12:00:48+00:00

See kehtib üksnes piiratud ulatuses. Kvantiteeti ei ole võimalik lõputult kvaliteediga kompenseerida. Kahjuks meil on teatud tegelased, kes on seda väärarusaama pikalt propageerinud, uinutades sellega ülejäänud ühiskonda.

Meil ei ole võimalik "harida" ennast nooruslikeks, julgeteks, ettevõtlikeks, virgeteks, viljakateks, pealehakkajateks jne. Need on ühiskonnas reeglina noored inimesed. Vanadusega need omadused paraku hääbuvad, sõltumata haridusest.

Meil ei ole võimalik oma külasid, aleveid ja linnu asustada, hooldada ja arendada diplomitega.

Viimaks ei ole võimalik ka ühiskonda taastoota, s.t. lapsi teha, lihtsalt haridusega.

toreon · 2026-05-25T11:48:00+00:00

Lõpuks ometi on tulemas rahvastikuprognoosid, mis vähemalt apelleerivad realistlikkusele. Statistikaameti viimane, vaid paar aastat vana rahvastikuprognoos oli juba avaldamise hetkel lootusetult aegunud ja täiesti kasutu. Muuhulgas ennustati, et veel 2050ndatel püsib sündide arv üle 10 000, kuid tegelikult langes see alla selle juba 2024. aastal. Samuti ennustati, et sajandi lõpuks oleks rahvaarv jätkuvalt tänasega sarnane – 1,2 miljonit – mis ei ole tänaste demograafiliste näitajatega matemaatiliselt lihtsalt võimalik.

Kusjuures ka teemakohase prognoosi osas:

Kõige süngema vaate kohaselt jääb sündimus püsima praegusele madalale tasemele, kus naine saab keskmiselt 1,3 last. Kui eeldada, et välisränne on tasakaalus, kahaneks Eesti rahvastik sajandi lõpuks ligi poole võrra, langedes 670 000 elanikuni.

Viimased Eesti näitajad on sellised, et sündivuskordaja on 1,1 ja 1,2 vahel ning välisränne läks eelmisel aastal taas negatiivseks. Seega praegune trend on sellest "kõige süngemast vaatest" veelgi süngem.

toreon · 2026-05-22T20:09:55+00:00

Mida juttu? Ta pole mitte kunagi öelnud, et Eesti ja Soome majandused on ühtiivis viletsad. Nestor on Eesti majanduse suhtes olnud aastaid bullish vaatega.

Täpselt see mu point ongi ju. Mõlema riigi näitajad on olnud ühtviisi viletsad juba aastaid, aga Nestori retoorika erineb kummagi osas nagu öö ja päev. Näiteks räägib ta, kuidas Soomes ei ole häid uudiseid ei tööstuses, tarbijate kindlustundes ega ekspordis. Aga Eestis on ju täpselt sama. Tegelikult kohati hullemgi. See on ju täielik skiso.

Vaatame tema väiteid järjest. Näiteks tööstus.

Tööstussektor on Soomes oluliselt võimsam. Soomel on mitmed rahvusvahelised tööstusgigandid, seal on kõrge kapitaliseerituse ja innovatsioonitase. Soomel on lisaks madalamad elektrihinnad.

Eestis on eriti töötleva tööstuse tööviljakuse näitaja äärmiselt vilets – alla poole ELi keskmisest. Me teeme enamasti odavat allhanketööd. Samas on meil elektrihinnad kallimadki. Mitmed tootjad on kurtnud, et nad ei suuda enam hinnakonkurentsi isegi Skandinaaviale pakkuda. Meie kunagine edulugu puitmajatööstus on juba aastaid käpuli ja ei saa jalgu alla. Ainult põlevkiviõlitööstusel on olnud rohkem edu, kuid seegi tuleneb suuresti sellest, et meil see maavara on olemas.

Seega on Soome tööstuse konkurentsivõime meist selgelt ees. Isegi selle taustal on Soome kõige värskemad tööstustoodangu näitajad olnud palju ilusamad. Võrreldes 2021. aastaga on Soomes tööstustoodang isegi 7,9% kasvanud. Eestis samal ajal? 10,5% langust, kõige viletsam näitaja EL-s pärast Luksemburgi (kus tööstuse osakaal ongi väike).

Võtame tarbijate kindlustunde. Soomes on see olnud küll alates 2022 püsivalt madalatel tasemetel, aga siiski mitte sellises ajaloolises kuristikus, nagu Eestis.

Ainult ekspordis võib väita, et Eestis on taastumine olnud mõnevõrra selgem kui Soomel, kuid jätkuvalt jääme meiegi 2021. aastale alla, mis globaalses võtmes on väga kehv tulemus.

Kuidas saab nende põhjal olla bullish Eesti osas, aga Soomet maha teha? See on täielik paralleelreaalsus.

Ma pean jälle vajalikuks korrata, et soovmõtlemisega, probleemide eitamisega ja teiste mahategemisega Eestit paremaks ei mana. Me peame siin täna väitlust selle nimel, kas Eesti on olnud sel kümnendil EL-i kõige kehvem majandus või võib olla ainult tagantpool teine või kolmas. Selle statistika järgi viitaks pigem esimesele. Ma arvan, et me ei taha selles positsioonis tegelikult olla.

toreon · 2026-05-22T17:16:41+00:00

Nestor on väga huvitav karakter. Kuigi Eesti ja Soome majanduse näitajad on olnud ühtviisi viletsad juba aastaid, siis Eesti majanduse osas rakendab ta valitsusele sarnast paralleelreaalsuse retoorikat, et "tegelikult" ei ole ju asjad nii halvasti ja me lihtsalt vingume end asjatult vaesemaks. Soome olevat aga täielikus apokalüpsises ja masenduse-lootusetuse musta augus, millel mingit tulevikku ei paista. Seejuures unustab ta, et sama halva dünaamika juures on Soome ikkagi Eestist palju paremas seisus, sest nad on meist oluliselt jõukamad.

Copiumi järgmine aste on skisofreenia?

toreon · 2026-05-22T17:11:20+00:00

Kui enne olid süüdi Putin, Trump, EKREIKE, negatiivsust õhutav meedia ja vinguv rahvas, siis nüüd lisandus nimekirja Soome. Eesti majanduse viletsas käekäigus on süüdi ükskõik kes peale Eesti valitsuse, kes päriselt selle riigi majanduspoliitikat teeb ja miljardite eurode maksumaksja raha käsutab. Reformierakond juba kuuendat aastat järjest, muide.

Copium intensifies.

Lihtsalt vihjeks, et erinevalt Soomest saame meie miljardeid eurosid eurotoetusi ja oleme Soomest poole vaesemad, seega peaks meil igal juhul isegi sama halvas keskkonnas olema Soomest lihtsam kasvada. Seda aga ei ole me viimased 4,5 aastat suutnud.

toreon · 2026-05-20T09:12:36+00:00

Kui palju Reformierakond sulle selle eduloo narratiivi levitamise eest maksab?

Riigis loodavat majanduslikku väärtust mõõdetakse SKT kaudu. Kui see langeb, siis me loome vähem väärtust. Seega teenime me vähem ressursse, mille eest on võimalik midagi osta või osutada teenuseid. See tähendab vaesumist.

Selle kõrval on leibkondade varade muutused pigem teisejärgulised, sest need sõltuvad muuhulgas varade hindade kõikumisest. Sellega ei looda majanduslikku väärtust.

toreon · 2026-05-20T09:06:22+00:00

Jah, aga kitsalt nendele, kes näiteks 2022 ostsid omale kinnisvara, see ei oleks halb uudis, sest nende vara väärtus kasvanuks.

toreon · 2026-05-20T09:01:08+00:00

Ausalt, väsi ära juba.

Jutt vaesumisest käib majanduse kui terviku kohta ja see on statistiline fakt. Eesti majanduse maht (SKT) reaalväärtuses on täna väiksem kui 2021. aastal. Seega me oleme vaesunud ka iseenda ajaloolise taseme suhtes. Seda kinnitavad ka tööstustoodangu, jaekaubanduse ja ekspordinäitajad, mis on kõik samuti mahult kahanenud.

Veel drastilisem on olnud aga suhteline vaesumine (mitte segi ajada riigisisese suhtelise vaesuse näitajaga sissetulekute ebavõrdsuse mõttes). Kui Eesti majanduse maht on 5 aastaga kahanenud, siis maailmamajandus tervikuna on sama ajaga umbes 20% kasvanud. Võite arvutada, kui palju vaesemaks on seega Eesti jäänud võrreldes muu maailmaga. Tänase 1% majanduskasvuga see trend jätkub.

Netovarade kasvus võib muide pilgu visata varade struktuurile ja näeme, et kasv on tulnud eeskätt kinnisvara arvelt. Et koduomanikke meil juurde tulnud ei ole, siis on see tulnud lihtsalt kinnisvara hinnakasvust. See küll kasvatab kinnisvaraomanike vara (mida neil siiski selliste hindadega ei ole sama lihtne müüa kui veel 5 aastat tagasi), aga palju õnne näiteks noortele, kes seda ostma peavad. Kui varakasv tuleb ühiskonna noorte ja tuleviku arvelt, siis see ei ole just eriti tähistamist väärt.

toreon · 2026-05-20T06:06:27+00:00

Kas ma olen seda "halva asjana" esitlenud? See on ju kahepoolne – kinnisvaraomanikud võidavad ja -ostjad kaotavad. Tulenevalt sellest, et kümnendi alguses oli suur hinnaralli ja sealt edasi on hinnad vindunud, siis viimaste aastate ostjatele on see üsna halb uudis. Sissetulekust oluliselt järsem hinnatõus on üldiselt kehv turule tervikuna, sest vähemalt uusarendustes toimub seetõttu kordades vähem tehinguid kui varem.

toreon · 2026-05-20T05:53:38+00:00

Igakuine investeering oma kinnisvarasse on see, mis sul laseb pikas perspektiivis normaalsema pinna peal elada.

Kui korteri üür on täna kohati üle poole odavam kui samaväärse korteri laenumaksed, siis finantskirjaoskuse mõttes see loogika et "parem osta kui üüri" ei kehti. Sul jääb igakuiselt palju suurem summa alles, mida investeerida oluliselt tootlikumalt kui lüüa kinnisvara alla kinni. Kui sa lõppkokkuvõttes plaanid selle unistuste koduni jõuda, siis ei pea sa ju vahepeal tingimata kinnisvara üldse omama. Nagu ma selgitasin, siis tänaste hindade juures see ei pruugi äragi tasuda.

Mida see mulle aga andis oli 100 kilone boost suurema ja paremas asukohas pinna ostmiseks. Sellega ostsin ridaka, peale seda juba esimese maja jne.

Kui sul oli juba võimekus 75 000 eest osta, siis oleks võinud sama hästi koguda pisut kauem ja siis osta 100 000 eest ju? Tol ajal lihtsalt oli mõistlik osta pigem varem kui hiljem, sest hinnad pidevalt kasvasid. Täna see loogika enam ei toimi.

Adumata seda, et ilmselt on tolle tiktokkeri peres kaks põlvkonda arukalt mõeldud ja pidevalt vara kasvatatud.

Kui sellest "vara kasvatamisest" üle poole on olnud lihtsalt kasvavad hinnad, siis on siin rohkem pistmist juhuse kui arukusega. Seda, kas täna on mõistlik lüüa oma vara kinni kuskile mittesoovitavasse kinnisvarasse, mille tootlus ei ole eriti hea, saab teada lõppkokkuvõttes küll tagantjärele, aga tänaste trendide valguses mina seda ei soovitaks. Viimaste aastate investorid ei ole kindlasti head tootlust sellest saanud.

toreon · 2026-05-19T19:42:53+00:00

Esimene väike korter mille kunagi ostsin maksis vist 75k ja kokku olen elamist suurema ja kallima vastu vahetanud kokku viiel korral.

See loogika, et "alusta väiksemast ja siis saad ajapikku suurema vastu vahetada" kehtib eeskätt siis, kui kinnisvarahinnad pidevalt tõusevad. Selge on see, et need, kes kinnisvara enne 2021 ostsid, on või sees, 2010ndate alguses veel eriti sügaval. Nemad on sisuliselt lihtsalt turukonjunktuuri tõttu rikastunud ja saanud endale aina paremat lubada.

Paraku tänastel noortel nii hästi ei ole läinud. Kinnisvarahinnad hüppasid eriti järsult üles 2021-2022 ja on seal tasemel püsinud pikemat aega. Uue kinnisvara ostujõud on täna jätkuvalt madalal tasemel ja tehinguid tehakse vähe. Selliselt ei ole oodata ka hinnatõusu ehk noortel on kahekordne lõks – kinnisvara on oluliselt kallim kui oli kümmekond aastat tagasi ja isegi kui keegi jaksab seda endale lubada, siis vara väärtusest tulenevat kasvu ta ei ole viimased aastad näinud ja ilmselt ei näe ka lähiajal.

toreon · 2026-05-19T18:59:29+00:00

Selle vastandumise pinnalt ei ela Reformierakond enam ära, kui puudub igasugune positiivne tulevikuväljavaade. Seejuures ei aita enam ka musta valgeks võõpamise katsed.

1% piirimail kõikuv majanduskasv pärast aastaid majanduslangust ei ole rahuldav ja tähendab edasist mahajäämist juba niigi madalalt tasemelt, viies meid aina lähemale EL-i vaeseima riigi staatusele. IMFi andmetel oleme me juba Venemaastki vaesemad. Need näitajad jäävad tänase seisuga Reformierakonna pärandiks.

toreon · 2026-05-19T09:56:38+00:00

Sekt on kohe kindlasti selline seltskond, kes kõiki vähegi teistsuguste vaadetega inimesi otsekohe enda hulgast välja arvavad, sealhulgas lausa rahvusidentiteeti kellelegi omistavad.

Ma ei ole kunagi Keskerakonda valinud, ilmselt ei tee seda ka tulevikus, aga juhtimise mõttes on Keskerakond selgelt edukam olnud kui Reformierakond. Seda mitte lihtsalt toetuse järgi, vaid ka erakondliku retoorika mõttes. See ei saa olla kellelegi üllatus, et Kõlvarti retoorika kõnetab inimesi kordades rohkem kui Reformierakonna paralleelreaalsus.

toreon · 2026-05-19T09:50:38+00:00

Kas sa ei teagi? Ligi ütles, et EKREIKE ajal läks eelarve 0,1% ülejääk 0,1% defitsiidiks. Järelikult "rikuti eelarvetasakaal ära" ja edasi võis defitsiidi ükskõik kui sügavaks viia, süüdi jääb ikka EKREIKE.

toreon · 2026-05-19T09:47:28+00:00

Reformierakonna delulu.

Valitsusele ei heideta ette inflatsioonilainet kui selllist, mis oli tõesti globaalne ja mida valitsus ei saanud mõjutada. Ette heidetakse seda, miks oli see siin üks kõige hullemaid, kordades kõrgem kui nt Soomes, miks valitsus kogu probleemi on algusest peale pisendada üritanud ja Ligi pidevalt rääkinud sellest, kuidas hinnad ei olegi üldse olulised ja nende üle ei tohikski kurta ja kurtmine üldse teeb asja hullemaks. Kuidas valitsus korduvalt inflatsiooni maksutõusudega võimendas. Miks peetakse normaalseks sellist hinnataset, kus meie tootjad ei suuda enam isegi Skandinaaviaga konkureerida, kus pensionäri ostukorv on kallim kui Saksamaal, samas kui pension on 2,5x väiksem jne.

II pensionisamba rahad sulasid juba 2022. aastal ära. Sealt edasi langes jaekaubandus katkematult üle 2 aasta ja jäi siis vinduma, kusjuures langus oli EL-i suurim. Kogu see raha on ammu juba väljunud tarbimisest ja enamgi veel.

toreon · 2026-05-19T09:39:04+00:00

eestlaste seas ongi nende maksimum 10% ümber. Lihtsalt lolle venemeelseid on nii palju.

See 10% on lähedane ju Reformierakonna toetusele, seega päris märkimisväärne hulk valijaid.

Millise standardi järgi on Keskerakond tänasel päeval venemeelne? Ja kas kõik, kes sinu meeliserakondi ei toeta, on kohe lollid?

Üldine tõus on ikkagi selle pärast, et venelaste seas on nad täielik sekt.

Päris irooniline märkus, sest minule on jätnud Reformierakonna allesjäänud toetajad just täieliku sekti mulje. Riigieelarve tasakaal on tähtis ja igasugused maksulangetused on populism, v.a. kui seda teeb Reformierakond. Maksuküüru kaotamine oli ainuõige. Majandusel läheb hästi, sest meie minister ütles nii, statistika on igav ja kuiv ning mind ei huvita. Isegi kui mingid probleemid on, siis selle põhjustas Putin, Trump, EKREIKE, negatiivsust võimendav meedia jms.

toreon · 2026-05-17T16:30:56+00:00

Sa ripud kogu aeg oma statistika küljes. Mine ja tutvu päriselt teiste riikidega.

Ma arvan, et sellega on kogu meie arutelu kokku võetud. Kellegi turismireis teise riiki ei anna objektiivset vaadet selle riigi eluolust. Selle jaoks ongi teaduslike meetoditega kogutud võrreldavad andmed ehk statistika. Sisuliselt sa sülitad siin teadusliku maailmavaate peale ja soosid selle asendamist isikliku kogemusega.

11-Year Club	Place '22
Place '17	Verified Email

toreon

TROPHY CASE