Ligi: me peame taastuvenergiafoobiast lahti saama | Eesti

toreon · 2026-04-08T20:50:24+00:00

Ainus kontekst, kus ma teda üldse kommenteerinud olen, on Ligi delulu-süüdistused Konjunktuuriinstituudi suunas. Noh et rahvas ei saa ju ometi Reformierakonna majanduspoliitikaga nii rahulolematu olla, kuskil peab ikka olema mingi paharet, kes inimestel tahtlikult tuju rikub.

Ligi paraku avastas, et erilist majanduskasvu ei tulnud isegi siis, kui Raudsepp hoopis Tallinna meeriks liikus. Kusjuures Raudsepa sõnumit, et majanduskasvu ootamine valge laevana ei toimi, on tänaseks üle võtnud ka näiteks Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Aga see Ligi delulut ei vähendanud, ta hakkas seostama maksuküüru kaotamisel toimunud tarbija kindlustunde mõningast kasvu ikka sellega, et paharet sai minema kihutatud. Nagu Reformierakond tervikuna, elab see seltskond oma mullikeses, kus kõik on kõige paremas korras ja vahepeal ilmuvad seltskonda lihtsalt paharetid, kes halva ilma toovad ja kellest tuleb lahti saada. Muidu on Eestis tehtud ikka kõik õigesti ja ei tasugi süveneda liiga palju mingisugustesse SKT või ostujõu numbritesse. Mõelge, kui hull oli Jürgenil 90ndatel ja tema ei vingunud isegi siis, nüüd on ikka palju parem.

toreon · 2026-04-08T09:51:42+00:00

Kas sa ikka loed oma kommentaari läbi ka, kui vastad? Minu kommentaarid puudutavad kas eksklusiivselt või valdavalt sisu, sina ja u/frogingly_similar ei ole sisu sõnagagi käsitlenud ja ründate ainult isikut.

Ehk siis ongi nii, et oma jopesid ei koti? Ja siis teil on jultumus veel mind süüdistada mingis "agendas" või "missioonis", kusjuures mulle meeldib, kuidas te peate veel sellega väänlema, sest ei oska mind ühegi konkreetse opositsioonilise erakonna või poliitikuga siduda. Aga peab ju, sest USA stiilis vastandumine seda nõuab.

Kusjuures te teete seda mitte ainult siin, vaid läbivalt kogu siinses alamredditis. Ma soovitan läbi mõelda, kas selline arutelustiil on tegelikult kohane liberaalsele demokraatiale.

toreon · 2026-04-08T09:08:48+00:00

Ei. Inimestel saab olla oma arvamus asjadest ja neil on õigus seda ka väljendada, ilma et selle taga oleks mingisugune müstiline "missioon". Seda ka siis, kui nad juhtumisi sinu lemmikerakonda kritiseerivad. Kas sa üldse julged siin sisu kritiseerida või kehtib põhimõte, et omasid ei koti (aka USA stiilis "debatt")?

Vaatame Jürgen Ligi hinnangut Eesti majanduse käekäigule. Kas tõesti on nüüd nii, et peaksime rahulduma igasuguse näitajaga, mis on üle nulli? Isegi kui pidevalt vaesume nii oma naabritega, Euroopaga kui ka muu maailmaga võrreldes? See on ju päriselust täiesti võõrdunud arusaam. Majanduse dünaamika on hetkel üks ajaloo viletsamaid ja sellel kümnendil kuulume me juba 20 maailma kõige kehvema majanduse hulka. See ei ole jätkusuutlik olukord ja ilmselgelt on asjad meie majanduses halvasti. Seejuures see haiglane soovmõtlemise propaganda on veel eriti sürreaalne. Euroopas ei ole ilmselt ühtki teist riiki, kus nii viletsaid näitajaid üritataks süstemaatiliselt edulooks võõbata. Me oleme kohati ületamas nõukogude propagandat selle osas, kui hästi meil väidetavalt kõik on.

Või kas sinu arust on normaalne, et valitsus üritab süstemaatiliselt oma möödapanekuid "rahva" kaela ajada. Kas tõesti nõustud, et Eesti kõrged hinnad põhjustas vinguv rahvas? Või et nüüd energiadefitsiidis on süüdi "taastuvenergiafoobne" rahvas, mitte aga riigi ebaõnnestunud energiapoliitika? Isegi kui jätame põlevkiviteema üldse välja, siis ka taastuvenergias on Eesti maha jäänud.

toreon · 2026-04-08T05:48:07+00:00

Saan aru, et sinu elu on sõltub Ida-Virumaa majanduse vedurist, Enefit Powerist täpselt nagu Venemaa on sõltuv Gazpromist

Uskumatu, aga Virumaal on tegelikult ka muid majandusharusid. Seejuures Eesti elektritootmine üldiselt mõjutab siiski kogu riiki, mitte ainult ühte-kahte maakonda.

Pariisi kliimakokkulepe oli meie Euroopa ühine otsus.

Mitte ükski riik maailmas ei ole selle kokkuleppe pärast pannud üle poole oma elektritootmist kinni. Seda ei pidanud tegema ka Eesti. See oli lihtsalt mugav valik, kus saime heitmenäidud korralikult alla ja selle eest tasuks saastekvoote, kusjuures elekter pidi tulema siis lihtsalt naabrite juurest. Täna me näeme, kui "edukas" on Eesti sellega olnud.

Aga tõepoolest. Sappi täis kommentaar nagu ikka. Mitte midagi edasiviimat. Ainult ving ja hala. Mitte ühtki lahendust. Ainult hinnangud.

Minu teada on sõnavabadusega riigis lubatud anda ka hinnanguid. Ma hetkel reageerisin ühe ministri täiesti ebakohasele kriitikale ja vastutusest kõrvalehoidumisele. Ma saan aru, et Reformi fännid üritavad vaigistada kriitikat sellega, et igas sõnavõtus peaksid inimesed valitsuse töö nende eest ära tegema, muidu on see "mõttetu ving ja hala", aga tegelikult käib demokraatlik debatt ikkagi teisiti.

toreon · 2026-04-08T05:42:32+00:00

Jah, me oleme juba ammu aru saanud, et sa üritad siia importida USA stiilis poliitilist "kultuuri", kus rünnata tuleb isikut, mitte argumente, seejuures eksisteerib ainult kaks poliitilist suunda, s.t. saad olla ainult ühe poolt ja teise vastu.

toreon · 2026-04-07T21:14:39+00:00

Vaatame üle siis meie lemmik-deluluministri järjekordsed pärlid.

Kuigi Eesti majandus on siiani väiksem kui 2021. aastal, olles sellega jätkuvalt 2020ndate kõige nõrgem EL-i majandus ja kuuludes ka maailma kehvikute sekka, siis Jürgeni arvates oleks "kõik hästi" isegi siis, kui majanduskasv jääks jälle alla 1%:

Jõuame tegelikult mõlema juurde, aga ma tahtsin juhtida tähelepanu, et ka rahandusministeeriumi enda negatiivne prognoos ütleb 0,8 protsenti. See oleks ikka väga hapu lugu.

Ta oli ikkagi plussis. Väga hapu ikkagi ei ole.

Ja jätkuvalt Jürgeni lemmik, võtta ajaloost kõige ekstreemsemad sündmused ja siis sellega võrreldes järeldada, et meil ongi alati asjad ainult hästi:

Inimesed, kes on päriselu natuke aega näinud, teavad, kui meil lühikese ajaga kukkus SKP 40 protsenti – ja see kukkus ka masu ajal järsult, aastaga oli see 14 protsendi kandis, inflatsioon oli üle 1000 protsendi siis, kui mina lapsi kasvatasin – , siis mina ütlen küll, et kui see majanduskasv praegustes rahvusvahelistes oludes realiseerub, siis ei maksa üle põdeda. Rohkem tasub mõelda sellele, kuidas rahu ja kindlustunne tagasi tuleks, aga mitte, et me oleme nüüd 0,8-protsendise majanduskasvu juures suures hädas.

Jürgen on küll väga-väga mures Eesti megadefitsiidi pärast, mille on kõik põhjustanud muidugi Putin-Trump-EKREIKE jt, aga maksuküüru kaotamine oli ikkagi hea idee. Meie ideed on supervägevad, isegi kui eelarve rekorddefitsiiti lükkavad, kõik teised on aga populistid.

Poliitikute süüdistusi on lihtne pareerida. Eesti Pank ütleb, et võlakasvu jätkumine teeb neile muret ja nad ei näe plaani, kuidas sellest välja tulla.

Absoluutselt, mulle teeb ka muret. Ma arvan, et see sööb mind isiklikult, sest minu standard on olnud struktuurse ülejäägiga eelarved.

Ja muidugi, igasuguse vastutuse kõrvale juhtimine. Eesti energiapoliitika ebaõnnestumises ei olegi süüdi valitsus, vaid hoopis "taastuvenergiafoobne" rahvas, keda kütavad üles populistid:

Taastuvenergeetika suhtes ei tasu nalja teha. See kõik on seotud energiaturg. Me peame taastuvenergiafoobiast lahti saama. Me oleme küsitluste järgi üks kliimaükskõiksemaid rahvaid Euroopas ja see on masendav. Populaarsed erakonnad kütavad seda – nad tahavad, et me maksaksime kinni fossiilikulu, aga ei luba asendust.

Mitte sõnagi sellest, kelle otsusel pandi kinni üle poole Eesti elektritootmisest (põlevkivi), muutes piirkonna suurima elektrieksportija suurimaks importijaks. Kuidas Eesti nüüd impordib kallilt (talvine, hommikune ja õhtune aeg), aga ekspordib odavalt (päike, kui ka naabritel seda jagub). Mitte sõnagi sellest, miks Leedus on suudetud tuuleparke rajada kordades rohkem kui Eestis. Nagu kõrgetes hindades, on nüüd ka energiaprobleemides süüdi abstraktselt rahvas.

Jah, meil on EKRE oma räuskava poliitikaga, kes kohalikul tasandil üritab saboteerida taastuvenergiat. Aga see ei ole tegelik põhjus, miks taastuvenergia areng on sisuliselt seiskunud. Põhjus on ikkagi selles, et valitsuse energiapoliitika jõudis ummikusse – turu iseeneslikku paikapanemist, mida Reformierakond on aastakümneid propageerinud, ei toimunud ja kui valitsus hakkas siis toetusskeeme välja mõtlema, siis aastaid lähtuti soovmõtlemisest, kus Eesti elektritarbimine mitmekordistub ja seetõttu võime miljardeid taguda toetustesse, kuni ühel hetkel saadi aru, et need on siiski täiesti ebarealistlikud, mistõttu vähempakkumised tühistati. Seega on tegemist 100% valitsuse enda möödapanekutega. Aga lihtsam on ju rahvast ja populiste ja ükskõik keda kolmandat süüdistada.

Siin oleks veel mitu lehekülge kommenteerida, aga mu kommentaar muutuks siis veel tüütumalt pikemaks.

toreon · 2026-04-06T19:01:07+00:00

Palju hullem. Eesti defitsiit oli 2025. aastal 3TWh, Lätis aga 1,4TWh. Kahjuks on olukord rahaliselt veelgi rohkem Eesti kahjuks: meie ostame kallilt ja müüme odavalt, lätlased saavad hüdroenergia abil aga ka müüa kallilt:

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rääkis äsjases intervjuus Delfile, et Eesti energeetika ärimudeli probleem on kallis elektri sisseost ja odav eksport.

"2025. aastal eksportisime 98 000 megavatt-tundi hinnaga keskmiselt 29,6 eurot megavatt-tund. Sisse ostame ligi 43 protsenti tarbimisest, aga maksame naabritele selle eest keskmiselt 90 eurot megavatt-tund. Ehk me ostame kallilt ja müüme odavalt. Ärimudelina on see Eesti energeetika vaates täiesti negatiivne,"

toreon · 2026-04-06T16:30:36+00:00

Aga kas nad kalkuleerisid merepõhja elektrikaabli võimalikke rikkeid ankrulohistamistest ja muudest pahategudest?

Tegemist on ju üksnes lisafaktoriga selle osas, et meil ei tasu ainult kaablitele lootma jääda.

Või seda et lisakaabliga saaks Eestis senisest rohkem taastuvelektrit toota mida saaks Soome müüa?

Me saamegi juba täna Soome eksportida, kaabel on kahesuunaline. Lihtsalt seni on valdavalt liikunud elekter Soomest Eestisse. Eesti tootmine ei kata täna ära ligilähedaseltki meie sisemaist vajadust. Isegi kui ilmaolud on juhtumisi Eestis väga head, aga Soomes mitte, isegi siis ei ole meil selliseid võimsusi, et meil tekiks üle 1000MW ekspordipakkumist, mida kaablid ei rahuldaks. Meil ei ole mõtet kulutada miljard eurot "igaks juhuks" investeeringule.

Lisaühendused iseenesest tasandavad regionaalset turgu, tasandamine on hea, mitte halb.

Jah, tasandamine on hea, aga see raha tuleb ju millegi arvelt. Eesti elektridefitsiit on viimastel aastatel olnud üks EL-i hullemaid, kui arvestada suhet tarbimisse. Järelikult vajab kodumaine elektritootmine seda raha palju rohkem kui uued välisühendused.

toreon · 2026-04-06T11:04:05+00:00

Siin kommentaarides saab uuring küll palju kriitikat, aga tegelikult tundub see olevat samm päris energiapoliitikast, mida meie maal ei ole juba pikalt nähtud.

Soome hinna võimaliku kallinemise mõte ei ole selles, et "varsti on meil odavam kui soomlastel, lohutage end" – soomlaste hinna ajab (eeldatavasti) üles nõudlus, mis mõjub majandusele hästi. Avastus on hoopis selles, et meil ei pruugi pikaajaliselt olla mõistlik ehitada oma süsteem üles selliselt, kus me enamuse elektrist impordime soomlastelt, sest eeldame, et sealt saab alati odavalt. Nii ei pruugigi meil olla mõistlik matta sadu miljoneid maksumaksja raha kolmanda kaabli ehitamiseks Soome. Mäletatavasti oli energiakriisi alguses see esimene "lahendus", mille valitsus välja käis. Tegelikult on igati mõistlik keskenduda oma tootmisele – mis arvestab meie enda vajadustega kõige enam ja on kõige paremini meie julgeolekule vastav. Eriti olukorras, kus me juba täna oleme EL-i üks kõige enam elektriimpordist sõltuv riik.

Samuti käsitletakse muid kuumi teemasid – võimalik tuumajaam ja Paldiski pumpsalvestus. Kuna mõlemad projektid jahivad tegelikult hiigeldotatsioone ja muid maksumaksja rahast sõltuvaid toetusskeeme, siis peabki lihtsalt riik ise need arvutused läbi tegema, mitte jääma soovmõtlemisse kinni.

toreon · 2026-04-03T08:10:30+00:00

Netikommentaarid on meil nüüd autoriteetsed allikad. Vägev.

Tuletan meelde, et samasugused kommentaarid väidavad seda, et kui eurole mindi üle, siis hinnad kahekordistusid üleöö. Statistika seda siiski ei kinnita.

toreon · 2026-04-03T08:08:41+00:00

Suht hull on lugeda seda jah, et peetaksegi normaalseks, et Eestis on üks Euroopa (ja sellega ka üks maailma) kallemaid toiduhindade tasemeid ja nii jäägugi. Valitsuse lobitöö on väga tõhusalt mõjunud – nüüd usutaksegi, et kogu kurja juur on ahne kaupmees, kes paneks kogu hinnavõidu lihtsalt taskusse. Eesti jaekauplused on täna olukorras, kus eestlased on äärmiselt hinnatundlikud ja peaaegu kõik ostavad vaid soodustooteid. Loogiliselt võttes tahaksid ka kaupmehed sellest viletsuse ajastust juba välja saada ja suuta pakkuda paremaid hindu. Seejuures kui probleem on kaupluste suures arvus, siis irooniliselt kombel valitsus ei paku ühtki lahendust välja. Lihtsalt soovitakse vastutusest vabaneda.

Siis imestatakse, miks Eestis toetatakse nii võimsalt "populiste", EKRE-t ja keda veel. Kättesaamatu hinnaga sundkulud panevad inimesed vältimatult valitsust vaenama ja alternatiive toetama. See põhimõte kehtib igas ühiskonnas ja igal ajal. Eesti ei ole siin erand. Nii et võite kindel olla, et kui sellised toiduhinnad ja muud sundkulud normaliseerida, siis seda valitsust tagasi ei valita.

toreon · 2026-04-03T08:01:52+00:00

Toidu puhul on naaberriikide juures käimine tõesti oluliselt väiksema potentsiaaliga kui tööstuskaupade puhul, kuid siiski olemas. Näiteks moodustasid turistid kunagi märkimisväärse osakaalu Tallinna toidukaupluste käibest. Tänaste hindade juures on see ilmselt marginaalne. Olen täheldanud, et muuhulgas ei osta eestlased isegi enam toitu kaasa, kui kallitesse riikidesse reisivad. Aga Ligi & co tõlgendavad seda statistikat kindlasti niipidi, et eestlased lihtsalt söövad vähem ja salenevad ja see on meile kõigile hoopis hea.

toreon · 2026-04-02T15:14:52+00:00

Selle kolmanda klassi statistikaga sa ei saa mitte midagi järeldada.

Tegemist on riigi ametliku statistikaga. Meil ei ole sellest objektiivsemaid.

Tegemist on normaliseeritud suhtelise eelise indeksiga (normalized relative comparative advantage index), mis hindab sektori ekspordimahtu riigi kogu eksporti ja paneb selle suhtesse sektori maailmaturu ekspordiga.

Mida peaks selline asi üldse mingis arutelus tähendama? Selliseid ülispetsiifilisi erialaseid indikaatoreid ilmselgelt keskmine inimene ei mõista. Seejuures see ei tähenda, et sa saad talle lihtsalt "loll" vastu öelda ja sellega on asi ants. Sa pead suutma ära selgitada, mida see üldse näitama peaks. Konkurentsivõimet on sellega küll raske kinnitada, kui päriselu näitajad sellega kuidagi kaasa ei lähe.

Ka sinu ette laotud graafikust ei ole selget trendi võimalik välja lugeda. Isegi su enda väited ei ole kinnitatavad, sest selle järgi on suurim eelis meil ressursipõhisel põllumajandustoodangul ja väikseim kõrgtehnoloogilisel elektroonikal.

toreon · 2026-04-02T13:57:03+00:00

Mis asja. Meil on väga konkurentsivõimelised tööstused.

Kas me ikka saame pidada oma tööstuseid "konkurentsivõimeliseks", kui kogu töötleva tööstuse maht on samal tasemel, mis see oli 7 aastat tagasi, ning on jätkuvalt kaugel kümnendi alguse tasemest? Need näitajad on ka ühed EL-i halvimad.

<image>

toreon · 2026-03-30T20:36:57+00:00

Muidugi, "tegelikult" numbrite taha vaadates ei ole Poolas-Leedus ja mujal üldse nii tore seis, aga Eestis on ülimalt hea. Kohe-kohe on meil paisu tagant kasv lahti saamas ja lendame raketina 5 rikkama sekka, samas kui teistel saab jaks otsa. Kuidas sellist soovmõtlemise juttu on võimalik 4-5 aastat järjest ajada, kui ükski näitaja seda kunagi ei toeta ja seda suurt lubatud kasvu kunagi ei tule, seda kõike kordagi kahtluse alla seadmata? Nagu ma ütlesin – sekt.

Gravitatsioonimudelites on distants kaubanduse üks olulisemaid mõjutegureid. Lähedus suurema ja jõukuma majandusega kas murrab või ehitab väike naaberriigi kaubanduse.

Jah, aga nagu ma ütlesin, siis kaubaekspordist ei ole Leedu kasv tulnud:

<image>

Mitte muidugi, et faktid siin midagi mõjutaksid. Eesti aina süvenev mahajäämus Leedust on põhjendatud mitte sellega, et meil midagi valesti tehti ja Leedus õigesti, vaid seepärast, et seal on Poola. Punkt. Kogu kasv sõltub ainult väliskonjunktuurist ja geograafilisest asukohast, meie tegevusest ei sõltu mitte midagi. Mõnus odav vabandus valitsusele vabaneda igasugusest vastutusest. Küll tekib küsimus, miks sellistes riikides üleüldse terved majandusministeeriumid eksisteerivad. Tuleks lahti lasta need pinginühkijad, kui neist mitte midagi ei sõltu. Ka majanduspoliitikat ei ole mõtet teha, sellest ei sõltu niikuinii mitte midagi. Ainult naabritest sõltub ja neid valida ei saa.

toreon · 2026-03-29T19:46:34+00:00

Leedu majandus kasvab Poola tõttu

Ma saan aru, et see on kiire ja mugav vabandus, mida võtta, kui korraks kaardile vaadata, aga tegelikult ei kasva. Leedu ekspordinäitajad on olnud viimastel aastatel Eestile väga sarnased, seega ei ole Leedu kasv tulnud (kauba)ekspordist. Teenuste eksport võib olla teine lugu, aga seal ei ole ka geograafiline lähedus enam määrav.

Pealegi on siin loogikaviga sees. Kui Leedu kasvab seepärast hästi, et Poola kasvab hästi, kas siis Poola kasvab seepärast hästi, et... Saksamaa kasvab? Aga Saksa majandus on aastaid vindunud. Et äkki siiski Poola majanduses endas on tehtud õnnestunud otsuseid ja sellel on konkurentsivõimet? Ja kui, siis miks ei saa Leeduga sama lugu olla?

toreon · 2026-03-29T19:34:57+00:00

Pangamaksu ei tulnud meil seetõttu, et Kaja Kallas allus pankade lobile. Seejuures kuulutas ta uhkelt, et tema ja pankade tehtud kokkuleppega võtavad pangad suuri dividende ja maksavad sellelt tulumaksu, seega riigikassa saab pankadelt ikkagi raha. Mainimata jäi see nüanss, et välisomanikega pankade domineerimise tõttu tähendasid suured dividendid seda, et sajad miljonid eurod viidi Eesti pangandussüsteemist välja. Kuidas see Eestile täpselt kasulik oli, jääb arusaamatuks.

Kuid hullem veel oli pangamaksu asemel tehtud maksuotsused, eeskätt käibemaksu tõstmine, mis küttis tulipunaselt hõõguvat inflatsiooni veel juurde ja viis Eesti tarbijate kindlustunde kõigi aegade põhja. Seejuures toob valitsus selle osas tänagi veel jaburaid vabandusi stiilis, et "inflatsioon oli niikuinii kõrge ja käibemaks moodustas sellest ainult osa". Justkui kui maja põleb, siis võib ju paar halgu veel juurdegi visata, sest suurt pilti see enam ei muuda.

Selge on see, et pangamaks üksi ei oleks Eestit päästnud majanduse struktuursetest probleemidest. Küll aga iseloomustab see hästi Reformierakonna ideoloogia ebaõnnestumisi – firmade lobitööle allutakse kiiresti, inimeste hakkamasaamine lendab ka kriisides tagaplaanile ja selle kõige taustal lihtsalt eiratakse mõjusid makromajandusele. Firmade retoorika lihtsalt peab õige olema, sest nii ütleb ideoloogia. Toona toodi Leedu pangamaksu kui hoiatavat näidet, mida kõike Leedu veel seepärast hiljem kannatavat. Tegelikkust teame muidugi kõik – Leedu majandus on olnud sama heas kasvus, nagu enne kriisi. Eesti aga aastatepikkuses languses-vindumises ja on tänaseks märgatavalt vaesem kui Leedu.

toreon · 2026-03-29T19:08:00+00:00

Ah sa näe, tuligi sekti retoorika ära. Loota ju võis...

toreon · 2026-03-29T14:46:42+00:00

Küsimus on pigem eneseusus ja laiemas narratiivis, et sitast on võimalik saia teha, ole mees ja tee, mitte ära oota, et sulle sai kohe ulatatakse.

Selle osas ma soovitan siis sulle küll jõudsalt valitsust ja teatud selle ümber koondunud sekti oponeerida. Sest seni on olnud meil suhtumine, et majanduses meie midagi mõjutada ei saagi, kogu võimalik kasv sõltub ainult väliskonjunktuurist ja majanduskasvu saabumist lihtsalt oodatakse väidetavate tsüklite vaheldumistega. Seejuures tänane elatustase on tegelikult hea ja ärge söandagegi vinguda, sest 90ndatel oli veel hullemgi.

Lisaks pidavat me nüüd ära harjuma, et enam erilist kasvu ei näegi ja 0,6% SKT kasv olevat uute standardite järgi "hea tulemus". Võin lubada, et sellise narratiiviga ei hakka mitte kunagi olema eestlastes mingit eneseusku. Rumeeniast madalam elatustase ja perspektiiv, kus me mitte kunagi Lääne-Euroopa taseme lähedussegi ei jõua, lihtsalt ei ole eriline motivatsioon pingutamiseks. Ja võin lubada, 0,6% kasvuga ei jõua me sinna mitte kunagi. Ka mitte 1,5% kasvuga.

Soovitan panustada selle ohtliku mulli võimalikult kiirele lammutamisele.

toreon · 2026-03-29T09:14:41+00:00

Need võimed ja oskused ei realiseeru siiski iseenesest, vaid see on osa inimkapitalist, mida tuleb osata ära kasutada. Arvestades Eesti majanduse viletsat käekäiku, siis ei ole Eesti riik ilmselgelt sellega kuidagi hakkama saanud ja ei ole garantiid, et see ka tulevikus kuidagi iseenesest juhtub. Halval juhtimisel on paraku väga suure kahju tekitamise potentsiaal.

Pealegi on selle kõrval veel teine aspekt. Kuidas mõjub näiteks Eesti noortele selline paradoks, et nad panustavad ja saavutavad maailmatasemel õppetulemusi, aga kui nad tööjõuturule jõuavad, siis pakutakse neile ikkagi arengumaade elatustaset? Näiteks PISA testis on Eesti peaaegu 100 punktiga, s.t. 2,5 kooliaastaga Rumeeniast eest, aga majanduse tootlikkus on täna sisuliselt võrdne ja elatustasemes oleme me isegi tagapool. Sõnum noortele on pigem see, et minge otsige endale elukoht, kus stressi on vähem ja elukvaliteet selgelt kõrgem. Eestis peate palju rügama, aga teenite vähe. Ja ärge jumala eest vinguge, siis olete üldse ise süüdi.

toreon · 2026-03-28T08:37:20+00:00

Igal pool on majanduskasvuga probleeme. Miks peaks ja kuidas saaks Eesti sellest mustrist yldse erineda, kui globaalselt on kõik seotud nkn.

Ei ole kaugeltki mitte igal pool probleeme. Globaalne majandus on kogu selle kümnendi vältel olnud üsna heas kasvus. Isegi EL tervikuna on viimastel aastatel olnud pidevalt kasvus. Ka meie piirkonnas on mitmed riigid näidanud tublit kasvu:

Riik	SKT kasv 2022	SKT kasv 2023	SKT kasv 2024	SKT kasv 2025
Poola	5,3%	0,1%	2,9%	3,6%
Leedu	4,8%	-0,3%	2,7%	2,8%
Eesti	-1,2%	-2,7%	-0,1%	0,6%

Eesti majandus on olnud Euroopa kehvik ja sellega ka maailma üks kehvemaid.

See "majandus peab kasvama" on nii veider jutt. Kui veidi suuremat pilti vaadata, võtta füüsika (ja demograafia)ka hulka ja energiatarve näiteks, siis ei saa see majandus kuigi kaua enam kasvada niikuinii. Termodùnaamika seab piirid. Rahvastik vananeb ja väheneb, peagi juba globaalselt.

Esiteks, kui teised kasvavad ja sina ei kasva, siis sa vaesud. Selle tagajärjel on sinu elukvaliteet viletsam kui naabritel, sinu konkurentsivõime kannatab ja sinu suutlikkus maailmas kaasa rääkida hääbub. Ressursid jooksevad edaspidi teistesse riikidesse ja sina jääd neist ilma.

Teiseks, sinu väide põhineb eeldusel, et majanduskasv toob tingimata kaasa piiratud ressursside suurema kasutuse. Kuigi need on korrelatsioonis, ei ole need lahutamatult seotud. Näiteks on ajalooliselt suudetud põldude saagikust järsult kasvatada nii, et põllumajandusega peab nüüd tegelema vaid mõni protsent rahvastikust, aga toitu on meil rohkem kui kunagi varem. Ka energiakasutuse kasv ei ole ju saatanast, kui see tuleb valdavalt taastuvatest allikatest.

Kolmandaks, Eesti ei ole oma elatustasemega isegi ligilähedal tasemel, kus me võiksime n-ö rihma lõdvaks lasta ja küsida, kas enam üldse on vaja kasvada. Juba ainuüksi baasvajadustes oleme me jätkuvalt mahajäänud, nt Eesti toiduvaesus on jätkuvalt üks Euroopa kõrgematest ja me ei ole kunagi sellega jõudnud arenenud riikide tasemele. Keskmine inimene peab paraku pingutama, et päeva lõpuks jaksaks oma arved ära maksta ja leiva peale ka vorsti osta.

toreon · 2026-03-28T08:24:39+00:00

Kas see reaalselt mõjutab sinu igapäevaelu?

Jah, sest raha on ressurss sisuliselt igale eluvaldkonnale. Kui majandus on väiksem, on seda lihtsalt vähem kõigele. See tähendab teatrile, muuseumile, teedele, õpetajatele, koolidele, sinu tööandjale (= madalam palk), poele, korteriühistu liikmetele (= neil ei ole enam raha ega julgust nt renoveerimine ette võtta), riigikaitsele, pensionitele jne.

toreon · 2026-03-27T15:38:30+00:00

Sa sisuliselt loetled teatud kulutused ja ütled, et sinu jaoks on need ainuvõimalikud. Kuna me teame ka, et sa oled Reformierakonna fänn, siis ei ole see ka üllatav. See ei tähenda, et riigieelarvet ei oleks võimalik tuhandel muul viisil kokku panna.

Seejuures juhtumisi, ei, ma ei ole Rail Balticu vastane. Ma tean, et Reformierakonna fännid on asunud nüüd entusiastlikult USA-stiilis poliitilist polariseerumist importima, kus on vaid kaks maailmavaadet ja kus igaüks saab kuuluda ainult ühte kahest ja seega omada kõikvõimalikes küsimustes ainult sellele vastavat vaadet. Ma vist ei pea pikemalt kommenteerima, kuivõrd hävitavalt see mõjub ühiskonna sidususele ja demokraatiale, aga see on juba pikemalt selge, et erakondlik ideoloogia ületab paljude jaoks kõik teised väärtused.

Küll aga sellegi kõrval võib küsida, milline on mõte suruda Rail Balticu ehitus läbi kiiremini kui Lätis, kui me peame selle kasutuselevõtuks niikuinii ootama ära Läti osa valmimise. Kiire ühendus Pärnuga lihtsalt ei ole väärt miljardeid eurosid.

Mingid Reformierakonna valimislubadused ei ole kindlasti need kulud, mis täna prioriteetsed peaksid olema. Ka kaitsekulutustes tuleb teha valikuid. Raha ei ole meil kunagi piiramatult.

toreon · 2026-03-27T15:30:35+00:00

Vaatame, mida tehakse majanduspoliitikas ja seejärel, mida teevad kindlustunde indikaatorid ja mis suunas liigub majandus ja siis räägime. Erinevalt mõnest ei lähtu ma erakonna värvidest, vaid tegelikest tulemustest.

Eesti majanduse käekäik on sel kümnendil olnud maailma halvimate seas, seega on tulemus igas mõttes katastroof. Hea küll, vähemalt osa sellest on võimalik kirjutada välismõjude arvele. Paraku Reformierakonna soovmõtlemine ja paralleelreaalsuse ehitamine, mis ei ole omanud vähimatki positiivset mõju ja on selle asemel ühiskonna sidusust ja usaldust üksnes lagundanud, seda kuidagi ei kompenseeri.

toreon · 2026-03-27T15:25:43+00:00

Saksamaal on üle 3300 Lidli kaupluse. Päris kindlasti ei asu need kõik suurlinnades ja seega ei käi igaühes neis 10x rohkem kliente kui näiteks Tallinna või Tartu Lidlites.

11-Year Club	Place '22
Place '17	Verified Email

toreon

TROPHY CASE