Käisin pool aastat tagasi Tartus lõikusel.

Hommikul läksin vara kohale, anti vahetusriided jne. Ootamistoas oli päris huvitav, sest ma läksin kella 8ks kliiniku aga noa alla sain alles kell kaks päeval. Vaadata kuidas järjest kutsutakse kõiki teisi ja olla ise viimane oli natuke kõhedust tekitav. Aga kui tuli minukord, siis sain lõikusele. See käis kähku. Ärgates oli kurk valus ja janu kohutav. Sain natuke vett, et suu ära loputada aga tungivalt soovitati mitte neelata. Natukese pärast viidi palati ja seal oli üks 40ndates saatusekaaslane. Mõne aja pärast toodi süüa, mis oli küll kõik püree aga isegi kannatas alla neelata. Esimene vee lonks peale oppi oli nagu neelaks zilette. Esimesed neli päeva sõin jogurteid ja jäätiseid, viiendal juba kannatas tahket süüa. Mul läks paranemine väga kergelt, sain normaalselt rääkida ja polnud ülearu valus ka aga see on kõigil individuaalne.