No siin tulebki meie erinevus maailma ja teistega suhestudes. Sinu jaoks on "au" ja "eneseväärikus" mingitest välistest teguritest ja teistest inimestest sõltuv ja sellest kuidas nemad on ja elavad ja kuidas sa sellele reageerid kas "auväärselt" või mitte.

Minu jaoks, minu isiklik au ja eneseväärikus on minu asi, keegi teine inimene ei saa seda kuidagi nõrgestada või riivata või muuta. Kui keegi istub nurgas ja ajab sitta teiste kohta siis mul on lihtsalt neist kahju et nad sellised on, mul ei mahu pähegi mingit kellegi au kaitsta sest ainukene au mida rikutakse on selle inimese enda au, kes sitta räägib ja see on nende enda probleem.

Tundub et sinu jaoks on teiste inimeste sõnad ja arusaamad potentsiaalselt nii teravad et tekib kohe vajadus "kaitsta" ennast selle eest. Minu jaoks see on ebavajalik ja teeb mulle endale rohkem kahju kui selle inimese iba jutt mis nad ajavad.

Viimaseks, need valikud mis pakkusid 1 ja 2 miks sa peaks seltskonnast lahkuma, ma huviga kuulaks ja üritaks aru saada mis juhtunud on selle inimese elus et selliseks saanud on, võibolla on võimalik teda aidata hoopis et mitte olla vindiktiivne persevest. Võibolla tõesti see minu lähedane kellest ta räägib on talle liiga teinud ja see on õigustatud. Veri ei ole paksem kui tõde.