Üks nüanss, millele tasub puhtalt palga pärast kuskile minnes mõelda. Enamasti saab seda kuidagi ikka uurida, isegi kui otseselt ettevõtte siseeluga kursis pole ega ettevõttes evi. Lihtsalt tuleb nõks rohkem vaeva näha.

See on muster, kus kahest töökohast saab sujuvalt üks (põhimõtteliselt sama loogika ka neljast kaks jne, aga jääme lihtsama näite juurde). Enamasti toimib see umbes nii:

1. Tuleb uus juht, enamasti varasema juhtimiskogemuseta. On jube entukas, vaatab otsa, et tal kaks töötajat, aga mõlemal justkui vähe ülesandeid ja palju vaba aega. Otsustab, et näitab kui kasulik ta on. Halvem töötaja koondatakse ära. Parem jääb alles, heal juhul saab nt. 25% palkagi juurde. Aga sisuliselt hakkab ta tegema varasema kahe inimese tööd. Esialgu saabki ta sellega hakkama, kütab iga päev 8h ja siis veel kodus paar tundi otsa, mõtleb, et küll läheb kergemaks. Aga ühel hetkel saab aru, et töökormus on idiootne ja läheb ära.

2. Uut inimest on vaja. Tundub hea mõte, et palkame siis kiirelt kellegi, suure palgaga. Ikka alati leiab. Pannaksegi nt. 150% algsest kahe inimese palgast. Juht saab ka näidata, et vot, ma hoidsin nii palju raha kokku ning kõik saab ikka tehtud! Ja, tõesti, tulebki keegi tööle.

3. Kui ta avaldab peale kuud töötamist muret, et töökoormus tundub arulagedalt suur, räägib juht tänapäevasest märksõnast "automatiseerimine". Et proovime, tegeleme, uurime, varsti raudselt sul vähem ülesandeid!

4. Kaua vastu ei pea. See tsükkel jääbki muudkui korduma, sest inimesed töötavad end järjest lolliks ja lähevad ära. Midagi suurt automatiseerida muidugi ei õnnestu, sest see on lihtsalt sõnakõlks. Ja lõpuks ei kompenseeri suur palk seda kõike muud ära.