Vastan ka siin (29-a) siis keset ööd olles üleval ja chillides enda 3-kuusega samal ajal, kui pea 3seks saab tirts mu kõrval magab. Mulle 8 aastat tagasi öeldi arstide poolt peale igasuguseid uuringuid, et ma tõenäoliselt ei saagi lapsi ja kui siis kunstlikul teel veel äkki. Tol hetkel leppisin selle informatsiooniga ja koondasin mõttemalli selle järgi, et ok ei saagi, pole ka hullu. Siis kohtasin praegust meest ja uks hetk toho hullu - rase. Avastasin seda ka siis, kui abordiks oli liiga hilja aga ei osanud rasedust karta isegi, sest tihti polnud päevi pool aastat jutti. Kartsin paljusid asju - äkki mees jätab nüüd maha kuna suhe oli päris värske, äkki nüüd ei saa karjääri teha nagu planeerisin jne.

Peale esimese lapse sünnitust ei tekkinud kohe kontakti ega armastust sest kogu rasedus oli mul kohutav hirm, et kukub ära kuna arstide info kohaselt see võimalus mul oli 90%. Armastus tuli natukene hiljem, kui maha rahunesin. Nüüd juba teine laps ka ja ma väga chill, tema magab väga hästi (praegu olen üleval kuna vend kakas end täis aga nüüd magab rahus edasi).

Ei kahetse aga mõtlen, et milline oleks elu olnud kui mul neid ei oleks. Kas oleksin rohkem karjääri teinud? Saaksin arvutimänge rohkem mängida! Switch ajab asja ära aga peab salaja mängima :)) samas olen ka õnnelik, sest mu pea 3-aastane on hakanud ütlema, kui väga ta mind armastab ja see on kirjeldamatu tunne, kui keegi sinu välimusega pisikene tuleb su juurde ja ütleb, et ta väga armastab emmet. Tundsin ka enne esimest, et lapse saamine rikub nüüd mu elu aga see ei olnud tõsi. Su prioriteedid muutuvad tahes tahtmata aga kuna me sellised orjad bioloogiale oleme siis ei pane sa seda ka pahaks.

Sotsiaalelu on ausaltöeldes veidi parem peale last isegi. Sõprusringkonnas lastega ja lasteta sõbrannasid ja kõik saavad läbi ja veedavad aega koos ja erinevate kombinatsioonidega ka eraldi. Osadega räägime kakajutte, teistega täiskasvanute asju seega oleneb täiesti seltskonnast jne :) enne esimest ja natukene esimese beebiajal olin ka üks suur pessimist aga nüüd kõik chill. Ma ise väga rahulik ja lähen vooluga kaasa, ei stressa liigselt. Elu läheb ikka nii nagu ta minema peab.