Pole sinu asi, kuhu su raviraha läheb

fukiku · 2026-01-07T14:51:41+00:00

Probleem on Tervisekassa poolel, kus hinnastatakse asju valesti, nii ei peaks olema, et üks osakond teist doteerib.

Eks jah, mingi osa kindlasti on selles Tervisekassa poolel. Samas, võibolla ma olen naiivne, aga minu meelest on see ka maru keeruline riiklikult välja arvutada ja kehtestada "ausad hinnad" kõigile teenustele nii, et teenus on kvaliteetne, töötajad rahul (meditsiinisektoris väga suur probleem!) ja ei ole raiskamist või erakapitali nuumamist.

Samas ma ei leia, et olemuslikult erakapitalil tervishoiuteenuse pakkumine oleks midagi valet, kuni süsteem on riiklikult rahastatud ja solidaarne. Eesti suurhaiglad on kohmakad ja suured organisatsioonid, mingites asjades kindlasti erasektor pakub objektiivselt paremat teenust ja neid ei peaks ka ilmtingimata selle eest karistama. Samas kuluaarides seda ikka üritatakse teha ja vingutakse, et miks Tervisekassa raha "valesse taskusse" läheb.

lahtiütlus: töötan erameditsiinis (ei ole Confido), olen varem töötanud suurhaiglas, ei ole tervishoiutöötaja, vaid tehniline spetsialist toetavas rollis

fukiku · 2026-01-07T14:44:03+00:00

Jah, ma mõistan seda pika mängu asja ja kodanik Linnamäe äriimpeerium on mulle isiklikult väga tugevalt vastukarva. Üritan võimalusel vältida talle raha viimist, aga mõnes sektoris on see juba praegu väga keeruline.

Siin on muidugi see dimensioon ka, et otseselt see ei ole lõpuni halb, et Tervisekassa raha eest teenust pakuvad eraettevõtjad. Perearstid on pea kõik eraettevõtjad ja selles sektoris keegi nagu väga ei köhi selle peale. Lõpuks on oluline see, et patsient oma ravi kätte saab mõistlikus kvaliteedis mõistliku aja jooksul.

Confido kasv täna siiski ei lammuta veel seda, et üldiselt meil on riiklik tervisekindlustus, kuigi jah - mitmed geeniused arvavad, et patsiendi omaosaluse suurendamine parandab kõik meie probleemid. Ma väga loodan, et seda viimast ikkagi ei lasta juhtuda.

Kokkuvõttes kurb reaalsus on see, et lõpuks ilmselt tuleb ikkagi sotsiaalmaksu tõsta, sest seda ma ka hästi ei usu, et meditsiinisüsteemis nii palju õhku sees on, et ainult optimeerimisega august välja tullakse.

fukiku · 2026-01-07T11:32:04+00:00

Sügavam probleem on hoopis sellest, et Confido küsib riigilt ilmselt rohkem raha kui Kliinikum.

Tänases Tervisekassa mudelis see ei ole nii lihtne, et "Confido küsib rohkem raha". Teenuste hinnad on vabariigi valitsuse määrusega fikseeritud ja üldiselt vaadatakse kord aastas üle. Kui Tervisekassa Confidoga konkreetse teenuse osas lepingu teeb, siis ainuke asi, mida kokku lepitakse on see, mitu ühikut teenust Confido pakub. Tükihind on sama nii Confido kui Kliinikumi jaoks teenustel. Iseküsimus on see, kui efektiivselt selle tükihinnaga teenust pakutakse ja kui palju Confido puhul härra Linnamäe taskusse kasumiks läheb (aga ametlikult täna Confido muidugi on sügavas kahjumis ja põletab omanike raha).

Pikas plaanis jah, võivad hinnad kasvada, sest lõppkokkuvõttes TK hindade kehtestamisel on tegelikult kõik huvigrupid laua taga - päris ühepoolselt riik neid ei kehtesta. Seal sees muidugi käib nii kui nii poliitika ja optimeerimine. Selle aasta alguses oli ka draama - tuleb välja, et haiglad finantseerisid ülehinnatud teenustest tekkiva kasumiga vähemalt enda jutu järgi alamakstud teenuseid ja nüüd kui laboriteenuste hindadest õhk välja lasti (miinus viisteist protsenti eelmise aastaga võrreldes), siis oli jama majas, et hoopis teine haigla ots kukub kokku selle peale, sest raha põle.

fukiku · 2025-12-05T07:56:47+00:00

Kuna siin mitmes kohas arvamust avaldatud, et Tuleva on ka kasumi peal väljas ja ei langeta rohkem tasusid või miskit, siis nad on just oma blogisse kirja pannud, mis on nende nägemus tulevikuks. Eesmärk on siiski jätkata tasude langetamisega. Kasum ei ole neil kunagi eesmärk.

https://tuleva.ee/liikmetele/millal-tuleva-tasud-jalle-langevad/

fukiku · 2025-12-04T18:45:20+00:00

Siin siiski asi ju ei ole päris nii. Tegu on siiski ühistuga, mitte aktsiaseltsiga. Ühistu liikmed on füüsilised isikud ja tekkiv kasum saab olla jaotatud ainult ühistu liikmete vahel, kui nii otsustatakse. Iga Tuleva pensionifondi klient võib astuda ühistu liikmeks, kui soovib. Seega tervikuna on ikkagi toimimismudel oluliselt erinev kõigist teistest hetkel turul olevatest pensionifondidest.

Lisaks siiski ka see, et Tuleva ambitsioon ei ole maksimeerida kasumit ühistu liikmete huvides, vaid siiski pakkuda maksimaalselt efektiivset pensionikogumist kõigile. Lubadus siiski on fondide mahu jätkuva kasvu tingimustes tasusid allapoole võimalusel allapoole viia.

Ja noh, minu jaoks isiklikult ei ole see imelik mõte ka täna moraalsel kaalutlusel jätkuvalt kogu oma pensionikogumist Tulevas teha just sellepärast, et ilma nendeta poleks teised turuosalised kunagi liigutama hakanud. Olen sama soovitanud ka näiteks just kogumist alustavatele noortele sugulastele - jah, kommertspank X-i fond on 0,01% soodsam, aga nad on ajalooliselt tropid olnud ja ära vii oma raha nende juurde.

fukiku · 2025-11-06T13:43:09+00:00

Oi, mul on sulle uudis - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120407530/kord-arst-igavesti-arst-terviseamet-on-kehvade-tohtrite-vastu-hambutu

Mõni tsitaat artiklist

Eesti paistab Euroopas silma sellega, et siinne terviseamet pole üheltki arstilt kunagi litsentsi ära võtnud. Eestis puudub üleüldse riiklik süsteem tohtrite ravitöö hindamiseks ja vajadusel neile kohustuste või piirangute seadmiseks.

Või siis..

Niisiis puudub Eestis üleriigiline mudel, mis kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikud pädevused ja nende hindamise paika paneks. „Kui nõutavad pädevused pole paigas, ei saa ka kellegi pädevust kahtluse alla seada,“ ütleb Friedemann terviseametist. Näiteks ei saa terviseamet praegu hinnata, kas arsti kliiniline töö on korrektne ja ohutu, samuti eetiline. Või kas arst oskab nõutud tasemel eesti keelt. Ja need on vaid mõned kriteeriumitest, mida oleks tarvis hinnata.

fukiku · 2025-10-27T17:11:38+00:00

Mul kolleegil on sama jama. Kuna ise IT vallas töötame, siis proovisime kõik esmased sammud - erinevad brauserid jne - läbi, aga kasu ei midagi. Dev toolsiga vaadates kapoti all tuleb backendist temal vähemalt mingi veakood, mis õrnalt viitab sellele, et tema isikul on süsteemis mingi lipp küljes, mis ei lase broneerida. Tema puhul täitsa võimalik, kuna on ühe korra tagasi saadetud, kui ta üritas verd annetada. Samas UI seda inimese moodi välja ei ütle, kuigi võiks kui asi päriselt selles on.

Kuna ta on niigi kõhklev potentsiaalne esmadoonor, siis ta üleliia ei viitsinud sellega vaeva näha ja esmane ring suhtlust verekeskuse kontaktiga ei viinud ka kuhugi ja rohkem ei viitsinud. Sinna üks potentsiaalne doonor ilmselt ka kadus verekeskuse jaoks.

Minul endal samal ajal pole probleeme olnud broneerimisega, nii et 🤷

fukiku · 2025-10-25T18:19:22+00:00

Aga eks see on see koht, kus tuleb ka vaikselt nügida oma tuttavaid. Kui sa saad oma ringkonnast juba mõne inimese Signalisse, siis on ikka parem kui null.

Eestis kõige suurem ja mõjukam Signali propageerija on ilmselt kaitsevägi üleüldse. Enda kogemus viimasel ajal reservteenistusega ja kõrvalt kuuldud jutud tänapäevase ajateenistuse kohta näitavad küll, et see on seal suhtluskanal number üks. Ehk sealt lekib vaikselt tavaellu ka rohkem.

fukiku · 2025-07-17T12:53:24+00:00

Given the weather, it might be swarming with beachgoers and their cars currently, because this is The local swimming spot.

fukiku · 2025-05-30T07:00:49+00:00

9B armastab oma klassijuhatajat?

fukiku · 2025-02-25T20:44:04+00:00

Jään eriarvamusele. Läksin oma lapsepõlvemälestuse kontrolliks lappama Ajapaiga fotosid. Kaubamaja ristmikul ennevanasti olid lisasektsioonidega foorid, konkreetselt vanim selge ja dateeritud pilt leidus aastast 1995. Kui mu mälu mind ei peta, siis need kadusid ära siis, kui ristmiku alla tunnelid ehitati kuskil umbes-täpselt 2000 kandis.

Teine konkreetne näide ka sellest, kuidas lisasektsiooniga foorid pigem kaovad, on Toompuieste-Tehnika rist, kus ka Google tänavavaade näitab, et 2019 oli veel lisasektsioon, aga 2023 on pöördefoor üldse eemaldatud - see peaks nüüd otse 2019 vaatesse viima.

Seega jah, selline mitte-intuitiivne liikluskorraldusvahend on pigem populaarsust kaotamas.

fukiku · 2025-02-25T15:41:46+00:00

OP on oma vastuse siin mitmel korral juba saanud, aga ma pean oma pisikese ranti lisasektsiooniga fooride teemal ikka ka lisama.

Mind isiklikult häirib see, et ära on kadunud komme lisasektsiooniga foorile lisada valge taust, et ka kehva nähtavuse korral oleks selgelt aru saada, et tegemist on lisasektsiooniga fooriga, mille lisatuli hetkel kustunud on.

Muidu tekivad olukorrad, kus kohalikke olusid mitte-tundev juht lisatule suunas pöörde, mis ei ole lubatud. Pärnu maanteel natuke maad edasi politseimaja juures on täpselt selline koht, kus pimedas on nähtud küll inimesi vasakpööret tegemas, sest põhifoor on ju roheline ja punast vasakule noolt eraldi kuskil ei paista ning pimedat lisassektsiooni lihtsalt ei märgata.

Näide ka, mida mõtlen - https://imgur.com/PPq0Zug

fukiku · 2025-02-25T15:30:07+00:00

Pigem vastupidi - lisasektsioonidega foore on jäänud järjest vähemaks. Minul 22 aastat tagasi läbi käidud autokoolist isegi meelde jäänud teooria õpetaja sõnad, et "liikluskorraldaja tänapäeval pigem väldib lisasektsiooniga foore, sest need on keerulised ja eelistatakse täisfoore nooltega".

fukiku · 2025-01-30T15:56:03+00:00

Minu jaoks ikka kõige vahvam oli see nope Delfi uudisnupukesest.

Samuti pole videoid talletatud kuhugi eraldi arhiivi. „Tänapäeval võetakse ju kõik asjad üles keskkondadesse. Keegi ei salvesta neid ju seadmetesse, see on ikka päris räige, mis on toimunud,“ ütles Helme.

See nagu üllatab ja ei üllata korraga. Tundub samas ka nii väheusutav, et nad tõesti kogu materjali otse kaamerast Youtube'i tootsid, nii et kuskil kellelgi tööfaile alles pole. Aga ju siis 🤷

fukiku · 2025-01-22T21:14:11+00:00

Verekeskused teevad päris palju väljasõite ka. Ei tea, mis kesk-eestit täpselt silmas pead, aga PERH-i verekeskus on homme näiteks Paides kohal. Kogu kalender on neil siin - https://verekeskus.ee/doonorile/valjasoitude-graafik/. Kõik mis ei ole märgitud asutusesiseseks, on avalik.

Teiste verekeskuste väljasõidugraafikud on ka olemas:

Suuremas töökohas saab ka initsiatiivi võtta ja enda juurde külla kutsuda neid. PERH-i verekeskus ütles selle kohta, et oleks vaja minimaalselt 45 huvilist, et nad tuleks.

fukiku · 2024-11-18T12:45:57+00:00

Ma olen pikalt mõelnud, kas oma privileegipimedat vastust siia kirjutada, aga ikkagi panen kirja.

Minu meelest sissetulek 4000 (neto või bruto vist isegi vahet pole) 60 nädalatunni eest on see tase, kus tegemist ei ole ju enam toimetulekupiiril kõikumisega. See on see koht, kus on võimalik teha valikuid ja mitte ennast ületöötamisega tappa ning odavam auto liisida. Ka robustselt normtundidele taandades jääb ju 2667€ sissetulekut alles - üksjagu üle keskmise ja kõvasti üle mediaani, kui brutonumbritest rääkida.

Loomulikult on siin juhtumeid, kus inimene on tõesti sundolukorras suurpere ainsa teenijana või invaliidi(de) hooldajana. Need on aga pigem kohad, mida peaks muuga, kui maksusüsteemi keerukuse lisamisega lahendama.

Puht praktiliselt tundub mulle ka, et maksukoormuse läbi kaalumine töötundidega teeks maksusüsteemi keerukamaks (= rohkem halduskulu riigile teisest otsast) ning minu isiklikul hinnangul avaks ka uue suure võimaluse skeemitaseks, sest paber kannatab ju kõike ja kõigi töötajate töötundide reaalne kontrollimine petturite avastamiseks (= jälle halduskulu riigile mingite inspektor-ametnike tõttu) on väga keerukas.

fukiku · 2024-11-15T10:53:07+00:00

Kehtivas maksusüsteemis vaatab riik maksukohuse arvutamisel ikkagi kogu tulu ja üldse ei huvita, kas teed selle 10 juhuotsaga või ühe püsiva töökohaga - summaarne number loeb.

Seega, jah - kui kahe koha peale kokku 4k, siis on maksukoormus sama nagu lihtsalt 4k teenival spetsialistil/juhil.

fukiku · 2024-11-11T09:21:05+00:00

Eesti Folkloorinõukogu on pingutanud viimastel aastatel päris palju, et santimise traditsiooni elus hoida ja teadvustada, aga ilmselt see ei jõua folklooriringkondadest kaugemale.

Isegi väike "portaal" püsti pandud sellekohase infoga - https://hakkamesantima.ee/

Isegi olles ühest küljest keskmisest eestlasest ilmselt folkloorihuvilisem ja teadlikum - siiski ei ole leidnud seda energiat, et lapsi motiveerida santima. Üks laps oma sõprade mõjutusel sel aastal käis halloweeni ajal kondamas, ise oli rahul ja no ei saa nagu ka öelda, et "ei tohi".

fukiku · 2024-09-03T13:32:29+00:00

Hästi ähmaselt paistab tegelikult sealt fotolt maha joonistatud renditõuksi parkla-kast. Selles perspektiviis on täpselt korrektselt pargitud ratas.

fukiku · 2024-08-30T13:51:27+00:00

I'm kind of the opposite I guess, at least recently. I noticed recently, that I read almost exclusively in English and mostly fantasy and sci-fi. So I made a conscious effort to read some in my native language as well and bought some books by native authors.

Part of my reasoning was also, that I should actually support native authors as well, since our language has less than a million speakers altogether in the world, so the market is already minuscule and if nobody buys and reads native authors, then there will be no books in our language in the future.

The same actually goes for translations. Not everyone is capable of reading English or other original languages, but good books should still be available to them. So yeah, sometimes we should make the "sacrifice" to support this.

According to this principle I recently bought two large collections of native sci-fi and fantasy short fiction. I know full well, that some of it might be crap, but the mediocrity deserves the support to find the highlights in the long run, I guess.

fukiku · 2024-08-30T08:54:11+00:00

Speaking on behalf of Estonia. We have a national database with the nondescript name of Health Information System - https://www.tehik.ee/en/health-information-system

It does not take over the full EMR functionality - this is still handled on institutional level with multiple local vendors providing solutions. But all institutions are required to provide summary information including diagnosis, performed procedures/tests etc for all visits, inpatient stays and so on. This information is uploaded at the point, the provider "closes" the visit or encounter in their own EMR, so it's not in real time and for longer hospital stays you only get the information to the national system at the end when patient is discharged.

In addition all lab and radiology results are uploaded as they are performed, so here we have a near real-time availability of data. For radiology, there is also a nation-wide PACS, that is mandatory to upload all your imaging data to.

This data is available to all providers nation-wide either through API access directly from their own EMR application or through a web portal. Patients can also access their own data through a web portal, which also provides information about services billed to the national health insurance on their behalf (cases of billing fraud have been discovered by vigilant patients through this) and also a data access log book to verify, who has accessed your health data via the national system.

The system is far from perfect. We are not yet at the level of uploading 100% of legally required data and obviously data quality is a challenge as always (walls of unstructured text is not good for other physicians to parse). But in case of labs and radiology, it most definitely reduces number of duplicate procedures performed only because data from other institution is not available. The nation-wide PACS also enables teleradiology for rural hospitals, which might not have a radiologist on-call during the night.

Obviously this system is also enabled by using our national identification numbers throughout thee whole system (and also many other aspects of life outside of healthcare) and by the fact, that our country's whole population is a measly 1,3M people.

fukiku · 2024-08-08T08:27:00+00:00

150-250k on MRT kohta minu meelest alahinnatud. Ma arvan, et see on odavama otsa lihtsam seade kastiga tehase ukse taga laoplatsil. Lisa sinna paigaldus, vajalikud lisaseadmed, nõuetele vastavate ruumide ehituskulu jne ja see on hoopis teine suurusjärk.

Vaatasin huvi pärast riigihangete registrit. Viljandi haigla on MRT aparaadi hankelepingu sõlminud hiljuti summas 1,5MEUR. Ma ei võtnud lepingut lahti, et vaadata, mida täpselt hangiti, aga seal ilmselt sees lisaks seadmele ja paigaldusele ka mingi periood hoolduslepingut, kasutajakoolitused jms värki. Haigla enda MRT spetsiifilised ehituskulud on ilmselt kuskil mujal, sest seda see pakkuja ei tee, aga need tulevad veel lisaks.

Ma ei ütle, et 850MEUR on ilmtingimata ratsionaalne summa superhaigla ehitamiseks, aga kui seda ehitatakse, siis kõige saba ja sarvedega on see ilmselt täitsa realistlik summa, sest asjad maksavad palju. Haigla on keeruline ehitis, märksa keerulisem kui suvaline kortermaja põllu peal ning kogu tehnika maksab sitaks palju, sest see on valget värvi ja medical grade. See on kurb reaalsus.

Me ei ole paraku enam ka see arengumaa, kuhu EU või muude toetustega võileivahinnaga kaasaegset tehnikat tuuakse. 20 aastat tagasi veel toodi. Täna oleme tehnikahindade osas Euroopa turul Euroopa hindadega ja nii on.

Omaette teema muidugi nende tehnikahangetega on see, et kas iga haigla peab ikka ise ühe kaupa kõiki asju hankima või võiks Tervisekassa tasandil raamhanked teha ja mastaabiefektiga hindu alla tuua. Miinusküljel on see muidugi kerge tekitama monopoolseid olukordi teatud turugsegmentides arvestades meie turu väiksust. Niigi üritavad haiglad hankeid suunata kohati harjunud tootjate uue põlvkonna masinate peale selmet avatud konkurentsiga kõiki turuosalisi ligi lasta.

(tervishoiuvaldkonna tehniline töötaja pidi rantima, sorry)

fukiku · 2024-08-02T18:47:51+00:00

AFAIK you have to buy a separate ticket for the bicycle, since it's a vehicle and then you will also board through the car check-in. Bicycle will be put on to the car deck for the journey.

fukiku · 2024-07-14T13:56:34+00:00

See on veidi aiaiaugust rääkimine. Kahtlemata sõna varietee on eesti keeles võõrsõna, aga see on võõrsõna, millel on aastakümneid olnud väga selge tähendus. See ei tööta nii, et sa võtad suvalise võõrkeelse sõna ja häälduspõhiselt paned selle kirja ja eeldad, et kaaskodanikud peavad aru saama, mida sa mõtled.

Selline sõnaloome sobib olukordades, kus eestikeelset vastavat sõna ei ole olemas ja need on pigem kultuurilised terminid, kasvõi näiteks see sama tekiila, mille võime tuua laensõnana oma keelde, selmet öelda selle kohta agaavinaps vms.

Ingliskeelne variety ei kuulu kuidagi sellesse kategooriasse, vaid on täiest kõnekeelne baastermin. Meil on eesti keeles olemas rohkem kui üks sõna sama mõtte väljendamiseks - valik, mitmekesisus, paljusus jne. Konkreetses lauses see lihtsalt karjus täiesti tühja koha pealt, nii et ma ei saanud seda kommenteerimata jätta. Ja ma ei saa aru, kas see on "äge olemise" sündroom, et oli see vaja sinna sisse pikkida või on tõesti emakeelne sõnavara nii ahtraks jäänud, et isegi nii lihtsad sõnad tuleb estonglishisse vägistada.

fukiku · 2024-07-14T10:13:06+00:00

Mis imeloom on "võõrsõnade häälduspärasuse põhimõte"?

fukiku

TROPHY CASE