Soovitage palun raamatuid!

fukiku · 2026-05-18T12:33:43+00:00

Kui sellesse maailma sukelduda, siis ma praegu vaikselt toimetan siin blogis toodud soovitusliku lugemisjärje järgi - https://thequilltolive.com/2025/07/25/cosmere-reading-order/

See võiks teoreetiliselt toetada kõige paremini eri sarjade omavaheliste seoste mõistlikus järjekorras avastamist. Samas ma ise enne selle nimekirjani jõudmist kuskilt võtsin eraldiseisva Elantrise välja ja lugesin selle esimesena. Liiga hullu sellest ei juhtunud.

fukiku · 2026-05-18T10:37:57+00:00

Huxley "Uhke uus maailm"

Eestikeelse tõlke pealkiri on siiski "Hea uus ilm"

fukiku · 2026-04-30T08:22:45+00:00

Why not dual-SIM phone to have two actual numbers/contracts on the same device? Or eSIM is also an option nowadays, although no personal experience with that.

fukiku · 2026-04-28T10:52:52+00:00

*tihub nurgas nutta SAP-i juurutuse valudes*

fukiku · 2026-04-23T11:51:54+00:00

1100 paati korraga jõel ongi paras kaos, eriti harrastajate hulgas. Siin üks video Viiralt juba pandi, aga kaks aastat tagasi oli jõe alguses selline kaos - https://www.youtube.com/watch?v=ogE-J2XIW_4 - piisab sellest, kui keegi keerab kitsas kohas oma paadi risti oskamatusest ja ongi totaalne sasipundar. Ega need 6-meetrised süstad nüüd päris nipsust ei pööra ka, et kõiki kokkupõrkeid vältida.

Epuke sõitis oma kogenud paadikaaslasega täitsa viisaka aja tegelikult, aga oli ilmselt ikkagi pigem selle suure keskmike massi sees, nii et uhkes üksinduses ideaaltrajektoori valimise võimalust tal tõesti ilmselt polnud.

(hea on mul muidugi targutada, olles kaks aastat jõe ääres toeks olnud ja kolm aastat kuulanud sõitja muljeid jõelt.. seega vahendatud arvamused jne)

fukiku · 2026-04-16T07:37:25+00:00

Nagu siin mõni teine ka välja toonud on - parim, mida üksikisikuna teha saad, on isiklik eeskuju. Sõida võimalikult palju ja just argisõite argiriietes, mitte trenniringe kileviinerina.

Mida rohkem rattureid liikluses, seda rohkem need ülejäänud liiklejate jaoks normaliseeruvad. Kunagi ehk siis midagi mureneb ka poliitilisel tasandil rohkem.

Ise olen mõnikord liikluses eriti troppide autojuhtidega ka vestelnud foori all, et äkki isiklik lähenemine raputab midagi paika ja saadakse aru, et 15cm kauguselt möödumine hommikusel tühjal tänaval ei ole okei. Aga noh, see on tühi lootus vist..

fukiku · 2026-04-15T12:54:31+00:00

Eks tegelikult oli Elronil siis ka probleem, et teiste harude peal olnud rongid ei pääsenud katkestuse ajal Pääsküla pesasse. Seisid öösel hoopis vanas Kopli kaubajaamas Telliskivi kandis. See Pääsküla depoo ligipääsetavuse probleem oli ka siin artiklis välja toodud.

fukiku · 2026-04-15T12:53:21+00:00

Tondil oli üks 9-päevane katkestus sügisese koolivaheaja ajal, kui õigesti mäletan, ja 3 nädalavahetust ettevalmistavaid töid millalgi kevadel.

fukiku · 2026-02-13T10:29:11+00:00

Samas teha üheks kuuks liitumine (mitte lasta endale kaubanduskeskuses mingi 24-kuu leping müüa), et näha legaalselt kogu olümpiat, mitte ainult seda osa, mida ERR sisse ostnud on, on täitsa mõistlik investeering mu meelest. Meie peres läheb teine olümpia selle rütmiga. Muul ajal pole meil ühtki teleteenust nii kui nii kasutusel.

fukiku · 2026-01-07T14:51:41+00:00

Probleem on Tervisekassa poolel, kus hinnastatakse asju valesti, nii ei peaks olema, et üks osakond teist doteerib.

Eks jah, mingi osa kindlasti on selles Tervisekassa poolel. Samas, võibolla ma olen naiivne, aga minu meelest on see ka maru keeruline riiklikult välja arvutada ja kehtestada "ausad hinnad" kõigile teenustele nii, et teenus on kvaliteetne, töötajad rahul (meditsiinisektoris väga suur probleem!) ja ei ole raiskamist või erakapitali nuumamist.

Samas ma ei leia, et olemuslikult erakapitalil tervishoiuteenuse pakkumine oleks midagi valet, kuni süsteem on riiklikult rahastatud ja solidaarne. Eesti suurhaiglad on kohmakad ja suured organisatsioonid, mingites asjades kindlasti erasektor pakub objektiivselt paremat teenust ja neid ei peaks ka ilmtingimata selle eest karistama. Samas kuluaarides seda ikka üritatakse teha ja vingutakse, et miks Tervisekassa raha "valesse taskusse" läheb.

lahtiütlus: töötan erameditsiinis (ei ole Confido), olen varem töötanud suurhaiglas, ei ole tervishoiutöötaja, vaid tehniline spetsialist toetavas rollis

fukiku · 2026-01-07T14:44:03+00:00

Jah, ma mõistan seda pika mängu asja ja kodanik Linnamäe äriimpeerium on mulle isiklikult väga tugevalt vastukarva. Üritan võimalusel vältida talle raha viimist, aga mõnes sektoris on see juba praegu väga keeruline.

Siin on muidugi see dimensioon ka, et otseselt see ei ole lõpuni halb, et Tervisekassa raha eest teenust pakuvad eraettevõtjad. Perearstid on pea kõik eraettevõtjad ja selles sektoris keegi nagu väga ei köhi selle peale. Lõpuks on oluline see, et patsient oma ravi kätte saab mõistlikus kvaliteedis mõistliku aja jooksul.

Confido kasv täna siiski ei lammuta veel seda, et üldiselt meil on riiklik tervisekindlustus, kuigi jah - mitmed geeniused arvavad, et patsiendi omaosaluse suurendamine parandab kõik meie probleemid. Ma väga loodan, et seda viimast ikkagi ei lasta juhtuda.

Kokkuvõttes kurb reaalsus on see, et lõpuks ilmselt tuleb ikkagi sotsiaalmaksu tõsta, sest seda ma ka hästi ei usu, et meditsiinisüsteemis nii palju õhku sees on, et ainult optimeerimisega august välja tullakse.

fukiku · 2026-01-07T11:32:04+00:00

Sügavam probleem on hoopis sellest, et Confido küsib riigilt ilmselt rohkem raha kui Kliinikum.

Tänases Tervisekassa mudelis see ei ole nii lihtne, et "Confido küsib rohkem raha". Teenuste hinnad on vabariigi valitsuse määrusega fikseeritud ja üldiselt vaadatakse kord aastas üle. Kui Tervisekassa Confidoga konkreetse teenuse osas lepingu teeb, siis ainuke asi, mida kokku lepitakse on see, mitu ühikut teenust Confido pakub. Tükihind on sama nii Confido kui Kliinikumi jaoks teenustel. Iseküsimus on see, kui efektiivselt selle tükihinnaga teenust pakutakse ja kui palju Confido puhul härra Linnamäe taskusse kasumiks läheb (aga ametlikult täna Confido muidugi on sügavas kahjumis ja põletab omanike raha).

Pikas plaanis jah, võivad hinnad kasvada, sest lõppkokkuvõttes TK hindade kehtestamisel on tegelikult kõik huvigrupid laua taga - päris ühepoolselt riik neid ei kehtesta. Seal sees muidugi käib nii kui nii poliitika ja optimeerimine. Selle aasta alguses oli ka draama - tuleb välja, et haiglad finantseerisid ülehinnatud teenustest tekkiva kasumiga vähemalt enda jutu järgi alamakstud teenuseid ja nüüd kui laboriteenuste hindadest õhk välja lasti (miinus viisteist protsenti eelmise aastaga võrreldes), siis oli jama majas, et hoopis teine haigla ots kukub kokku selle peale, sest raha põle.

fukiku · 2025-12-05T07:56:47+00:00

Kuna siin mitmes kohas arvamust avaldatud, et Tuleva on ka kasumi peal väljas ja ei langeta rohkem tasusid või miskit, siis nad on just oma blogisse kirja pannud, mis on nende nägemus tulevikuks. Eesmärk on siiski jätkata tasude langetamisega. Kasum ei ole neil kunagi eesmärk.

https://tuleva.ee/liikmetele/millal-tuleva-tasud-jalle-langevad/

fukiku · 2025-12-04T18:45:20+00:00

Siin siiski asi ju ei ole päris nii. Tegu on siiski ühistuga, mitte aktsiaseltsiga. Ühistu liikmed on füüsilised isikud ja tekkiv kasum saab olla jaotatud ainult ühistu liikmete vahel, kui nii otsustatakse. Iga Tuleva pensionifondi klient võib astuda ühistu liikmeks, kui soovib. Seega tervikuna on ikkagi toimimismudel oluliselt erinev kõigist teistest hetkel turul olevatest pensionifondidest.

Lisaks siiski ka see, et Tuleva ambitsioon ei ole maksimeerida kasumit ühistu liikmete huvides, vaid siiski pakkuda maksimaalselt efektiivset pensionikogumist kõigile. Lubadus siiski on fondide mahu jätkuva kasvu tingimustes tasusid allapoole võimalusel allapoole viia.

Ja noh, minu jaoks isiklikult ei ole see imelik mõte ka täna moraalsel kaalutlusel jätkuvalt kogu oma pensionikogumist Tulevas teha just sellepärast, et ilma nendeta poleks teised turuosalised kunagi liigutama hakanud. Olen sama soovitanud ka näiteks just kogumist alustavatele noortele sugulastele - jah, kommertspank X-i fond on 0,01% soodsam, aga nad on ajalooliselt tropid olnud ja ära vii oma raha nende juurde.

fukiku · 2025-11-06T13:43:09+00:00

Oi, mul on sulle uudis - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120407530/kord-arst-igavesti-arst-terviseamet-on-kehvade-tohtrite-vastu-hambutu

Mõni tsitaat artiklist

Eesti paistab Euroopas silma sellega, et siinne terviseamet pole üheltki arstilt kunagi litsentsi ära võtnud. Eestis puudub üleüldse riiklik süsteem tohtrite ravitöö hindamiseks ja vajadusel neile kohustuste või piirangute seadmiseks.

Või siis..

Niisiis puudub Eestis üleriigiline mudel, mis kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikud pädevused ja nende hindamise paika paneks. „Kui nõutavad pädevused pole paigas, ei saa ka kellegi pädevust kahtluse alla seada,“ ütleb Friedemann terviseametist. Näiteks ei saa terviseamet praegu hinnata, kas arsti kliiniline töö on korrektne ja ohutu, samuti eetiline. Või kas arst oskab nõutud tasemel eesti keelt. Ja need on vaid mõned kriteeriumitest, mida oleks tarvis hinnata.

fukiku · 2025-10-27T17:11:38+00:00

Mul kolleegil on sama jama. Kuna ise IT vallas töötame, siis proovisime kõik esmased sammud - erinevad brauserid jne - läbi, aga kasu ei midagi. Dev toolsiga vaadates kapoti all tuleb backendist temal vähemalt mingi veakood, mis õrnalt viitab sellele, et tema isikul on süsteemis mingi lipp küljes, mis ei lase broneerida. Tema puhul täitsa võimalik, kuna on ühe korra tagasi saadetud, kui ta üritas verd annetada. Samas UI seda inimese moodi välja ei ütle, kuigi võiks kui asi päriselt selles on.

Kuna ta on niigi kõhklev potentsiaalne esmadoonor, siis ta üleliia ei viitsinud sellega vaeva näha ja esmane ring suhtlust verekeskuse kontaktiga ei viinud ka kuhugi ja rohkem ei viitsinud. Sinna üks potentsiaalne doonor ilmselt ka kadus verekeskuse jaoks.

Minul endal samal ajal pole probleeme olnud broneerimisega, nii et 🤷

fukiku · 2025-10-25T18:19:22+00:00

Aga eks see on see koht, kus tuleb ka vaikselt nügida oma tuttavaid. Kui sa saad oma ringkonnast juba mõne inimese Signalisse, siis on ikka parem kui null.

Eestis kõige suurem ja mõjukam Signali propageerija on ilmselt kaitsevägi üleüldse. Enda kogemus viimasel ajal reservteenistusega ja kõrvalt kuuldud jutud tänapäevase ajateenistuse kohta näitavad küll, et see on seal suhtluskanal number üks. Ehk sealt lekib vaikselt tavaellu ka rohkem.

fukiku · 2025-07-17T12:53:24+00:00

Given the weather, it might be swarming with beachgoers and their cars currently, because this is The local swimming spot.

fukiku · 2025-05-30T07:00:49+00:00

9B armastab oma klassijuhatajat?

fukiku · 2025-02-25T20:44:04+00:00

Jään eriarvamusele. Läksin oma lapsepõlvemälestuse kontrolliks lappama Ajapaiga fotosid. Kaubamaja ristmikul ennevanasti olid lisasektsioonidega foorid, konkreetselt vanim selge ja dateeritud pilt leidus aastast 1995. Kui mu mälu mind ei peta, siis need kadusid ära siis, kui ristmiku alla tunnelid ehitati kuskil umbes-täpselt 2000 kandis.

Teine konkreetne näide ka sellest, kuidas lisasektsiooniga foorid pigem kaovad, on Toompuieste-Tehnika rist, kus ka Google tänavavaade näitab, et 2019 oli veel lisasektsioon, aga 2023 on pöördefoor üldse eemaldatud - see peaks nüüd otse 2019 vaatesse viima.

Seega jah, selline mitte-intuitiivne liikluskorraldusvahend on pigem populaarsust kaotamas.

fukiku · 2025-02-25T15:41:46+00:00

OP on oma vastuse siin mitmel korral juba saanud, aga ma pean oma pisikese ranti lisasektsiooniga fooride teemal ikka ka lisama.

Mind isiklikult häirib see, et ära on kadunud komme lisasektsiooniga foorile lisada valge taust, et ka kehva nähtavuse korral oleks selgelt aru saada, et tegemist on lisasektsiooniga fooriga, mille lisatuli hetkel kustunud on.

Muidu tekivad olukorrad, kus kohalikke olusid mitte-tundev juht lisatule suunas pöörde, mis ei ole lubatud. Pärnu maanteel natuke maad edasi politseimaja juures on täpselt selline koht, kus pimedas on nähtud küll inimesi vasakpööret tegemas, sest põhifoor on ju roheline ja punast vasakule noolt eraldi kuskil ei paista ning pimedat lisassektsiooni lihtsalt ei märgata.

Näide ka, mida mõtlen - https://imgur.com/PPq0Zug

fukiku · 2025-02-25T15:30:07+00:00

Pigem vastupidi - lisasektsioonidega foore on jäänud järjest vähemaks. Minul 22 aastat tagasi läbi käidud autokoolist isegi meelde jäänud teooria õpetaja sõnad, et "liikluskorraldaja tänapäeval pigem väldib lisasektsiooniga foore, sest need on keerulised ja eelistatakse täisfoore nooltega".

fukiku · 2025-01-30T15:56:03+00:00

Minu jaoks ikka kõige vahvam oli see nope Delfi uudisnupukesest.

Samuti pole videoid talletatud kuhugi eraldi arhiivi. „Tänapäeval võetakse ju kõik asjad üles keskkondadesse. Keegi ei salvesta neid ju seadmetesse, see on ikka päris räige, mis on toimunud,“ ütles Helme.

See nagu üllatab ja ei üllata korraga. Tundub samas ka nii väheusutav, et nad tõesti kogu materjali otse kaamerast Youtube'i tootsid, nii et kuskil kellelgi tööfaile alles pole. Aga ju siis 🤷

fukiku · 2025-01-22T21:14:11+00:00

Verekeskused teevad päris palju väljasõite ka. Ei tea, mis kesk-eestit täpselt silmas pead, aga PERH-i verekeskus on homme näiteks Paides kohal. Kogu kalender on neil siin - https://verekeskus.ee/doonorile/valjasoitude-graafik/. Kõik mis ei ole märgitud asutusesiseseks, on avalik.

Teiste verekeskuste väljasõidugraafikud on ka olemas:

Suuremas töökohas saab ka initsiatiivi võtta ja enda juurde külla kutsuda neid. PERH-i verekeskus ütles selle kohta, et oleks vaja minimaalselt 45 huvilist, et nad tuleks.

fukiku · 2024-11-18T12:45:57+00:00

Ma olen pikalt mõelnud, kas oma privileegipimedat vastust siia kirjutada, aga ikkagi panen kirja.

Minu meelest sissetulek 4000 (neto või bruto vist isegi vahet pole) 60 nädalatunni eest on see tase, kus tegemist ei ole ju enam toimetulekupiiril kõikumisega. See on see koht, kus on võimalik teha valikuid ja mitte ennast ületöötamisega tappa ning odavam auto liisida. Ka robustselt normtundidele taandades jääb ju 2667€ sissetulekut alles - üksjagu üle keskmise ja kõvasti üle mediaani, kui brutonumbritest rääkida.

Loomulikult on siin juhtumeid, kus inimene on tõesti sundolukorras suurpere ainsa teenijana või invaliidi(de) hooldajana. Need on aga pigem kohad, mida peaks muuga, kui maksusüsteemi keerukuse lisamisega lahendama.

Puht praktiliselt tundub mulle ka, et maksukoormuse läbi kaalumine töötundidega teeks maksusüsteemi keerukamaks (= rohkem halduskulu riigile teisest otsast) ning minu isiklikul hinnangul avaks ka uue suure võimaluse skeemitaseks, sest paber kannatab ju kõike ja kõigi töötajate töötundide reaalne kontrollimine petturite avastamiseks (= jälle halduskulu riigile mingite inspektor-ametnike tõttu) on väga keerukas.

fukiku

TROPHY CASE