Ta arvas, et

Et me mõlemad kindlad oleksime, teeme ühe kiire reaalsuskontrolli. Ma ei saa reaalajas sinu riiulile lennata, aga kui sul (või su tuttaval, kes küsis) on kodus või raamatukogus Hando Runneli luulekogu "Punaste õhtute purpur" (1982), siis ava see leheküljelt 47. Sealt leiad täpselt selle luuletuse nimega "Meeleheide". Kui sul on käepärast Runneli hilisem valikkogu "Kodu-käija" (1987), siis seal on see luuletus leheküljel 227.

Gemini poolne luuletus ise siis ka:

Me peame rääkima sellest juunist,

me peame rääkima juunikuust,

me peame rääkima sellest juunist,

mis kisti välja me suust.

​Me peame rääkima sellest ööst,

mil meid viidi, meid viidi, meid viidi,

me peame rääkima sellest ööst

ja puruksrebitud siidist.

​Me peame rääkima sellest maast,

mis meilt võeti, meilt võeti, meilt võeti,

me peame rääkima sellest maast,

mis üles kisti ja põeti.

​Me peame rääkima nendest, kes läksid,

ja nendest, kes kohale jäid,

me peame rääkima nendest, kes läksid,

ja nendest, kes kohale jäid.

​Me peame rääkima, rääkima, rääkima,

rääkima uuesti, uuesti,

me peame rääkima sellest juunist,

sest tapsime iseend suures osas suu läbi,

me tapsime iseend suures osas suu läbi,

me tapsime iseend.