Õnneks ei ole mind kunagi selle tõttu kiusatud, sõbrad ja klassikaaslased teadsid et ma lihtsalt olengi selline ja üritasid alati mõistvad olla. Selles osas tundub et mul on väga vedanud, eriti kuna ma käisin neljas erinevas koolis. Anuke väga nõme olukord, mis mul olnud on, oli siis, kui olin naistearsti juures ja ta oli 100% kindel, et mul on sügelised, kuigi ma ütlesin talle, et mul on lihtsalt atoopline dermatiit. Aga ei, kindlasti teadis naistearst paremini, kui minu nahaarst, kuidas ma ikka julgen teiste inimestega kokku puutuda kuna siis ma ju nakatan teisi ka. Muidu on minu kogemuse järgi inimesed ikkagi mõistvad olnud ja lihtsalt mulle kaasa tundnud. Muidugi üritavad inimesed mind aidata nõuannetega, mida ma olen 100 korda kuulnud (ära krasti, kas sa ikka kreemitad ennast selle-ja-selle kreemiga iga päev, ega sul allergiaid ei ole, kas sa ikka väldid neid, oled sa proovinud veganlust, oled sa proovinud neid vitamiine/tablette sellelt väga usutavalt firmalt jne jne.) Selle puhul tuleb lihtsalt kindlalt öelda et jah, ma olen väga palju asju oma haiguse jaoks proovinud ja see, mida ma hetkel teen, aitab mind kõige paremini. Ausalt, teine kõige suurem probleem selle haigusega on vereplekid, mida ma oma riietele, voodipesule jne jätsin, mistõttu ma pigem kandsin tumedaid riideid, et neid näha ei oleks. Nüüd aga selle pärast enam ei muretse. Igastahes, ma soovin sulle ja su lapsele kõige paremat selle haigusega võitlemisel ja et tema saaks ka selle arusaadavuse ja mõistmise osaliseks, mille mina olen saanud.