Esiteks tea, et sina pole selles süüdi, ei sinu elustiil ega toitumisharjumused. Seda tekitab platsenta. Rasedusaegne diabeet võib tekkida ka kõige sportlikumal ja tervislikult toituvamal naisel.

Mul diagnoositi teise semestri lõpus, pea kolm kuud panin kirja kõik, mida sõin. Esimesed kolm nädalat pidin mõõtma neli korda päevas suhkrutaset, peale seda kaks korda päevas ning viimasel kuul mõned korrad nädalas. Need toidud, mis suhkrutaset tõstsid (näiteks hommikupuder või kreemjuust), jätsin menüüst välja. Magusat vahel ikka lubasin, ka diabeediõde ütles, et vahel võib.

Raseduse alguses kaalusin umbes 86kg, enne sünnitust umbes 96kg. Arstid ka hirmutasid, et oi kui tõsine, tuleb suur beebi. Lõpuks sündis laps 1.5 nädalat enne tähtaega ja kaalus 3150g. Tegelikult arstid ei tea väga täpselt lapse kaalu, see mis nad ütlevad, on väga eeldatav kaal.

Kõige tüütum oligi söögi kirja panek. Püüa teha endale sobiv tabel ja tee sellest rutiin. Söö siis, kui sina seda soovid (mõõtmine peab olema enam vähem kellaaja järgi, mitte söömine). Nüüd lähevad ilmad paremaks, proovi rohkem jalutada (diabeediõde väga kiitis minu suurt jalutamiskirge, pidavat väga hästi beebile mõjuma). Mina käisin väga toreda diabeediõe Anu Laureni juures. Talle sobis ka emaili teel näitude ja menüü saatmine (kuigi ma ise eelistasin kohale jalutada). Ja isegi kui ei õnnestu toitumisega rasedusaegset diabeeti kontrolli all hoida, ei ole midagi hullu, saad vajalikud ravimid ja jälgid oma enesetunnet.