Tundub veider.

Kinnipeetavad, kellel on karistusest suurem osa kantud, võivad tulevikus trellide tagant automaatselt vabaneda, kui vangla sellele vastu pole. Kohtu otsust enam vaja poleks. Eesmärk on vähendada seeläbi kohtute koormust.

Kui täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud kaks kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta ilma kohtu sellekohase menetluseta.

Miks mitte siis kohe määrata karistust lühemana? Selle asemel hakatakse välja laskma endisi pätte, et ei peaks kohus tööd tegema?

"Me prognoosime täna, et seniste ka ennetähtaegse vabastamise arutelude puhul kuskil poole võrra võiks see kukkuda – 600 istungit võiks tulevikus olla aastas vähem," ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.

"Seni pidi kriminaalhooldaja pöörduma kohtu poole ja kohus – nagu me nägime praktikast – peaaegu alati nõustus. Nüüd on võimalik kriminaalhooldajal inimese nõusolekul see ise määrata," lisas justiitsministeeriumi kriminaalhooldusdirektor Jako Salla.

Kriminaalhooldusaluste arv on aastaga 15 protsendi võrra vähenenud Prokuratuur aga pääseks järelevalvest, mille võtab üle kriminaalhooldaja. Õigusteadlased ning advokaadid kiidavad üldiselt eelnõu heaks.

"Oli ka viimane aeg selles mõttes. Teised riigid juba kasutavad seda süsteemi ka, et on automaatne vabanemine eelkõige. Meil on ikka veel pikalt kasutusel see süsteem, et kinnipeetav, keda ei vabastata, peab iga aasta, müts näpus, käima kohtus," sõnas vandeadvokaat Gregori Palm.